Kliimaministeerium on valmistanud esialgse hoonete renoveerimiskava. Selle kohaselt peaks Eesti hooned olema
energiatõhusad ja vähese süsinikuheitega
kuni 2050. aastaks.
energiatõhusad ja vähese süsinikuheitega
Tõlge fraasile: energiatõhusad ja vähese süsinikuheitega
EN
energy efficient and with low carbon emissions
Avalik ja erasektor peavad investeerima
hoonete renoveerimisse 8,6 miljardit eurot aastatel 2026 kuni 2035. Riik annab toetusi umbes 1,5 miljardit eurot.
Avalik ja erasektor peavad investeerima
Tõlge fraasile: Avalik ja erasektor peavad investeerima
EN
Public and private sectors must invest
Eesmärk on vähendada elamufondi keskmist energia tarbimist 20-22 protsenti kuni 2035. aastaks. Peamine rõhk on hoonetel, mis on ehitatud enne 2000. aastat.
Kava kohaselt renoveeritakse mitteeluhooneidki.
Vähemalt 16% kõige vähem energiatõhusaid mitteeluhooneid
renoveeritakse kuni 2030. aastaks.
Vähemalt 16% kõige vähem energiatõhusaid mitteeluhooneid
Tõlge fraasile: Vähemalt 16% kõige vähem energiatõhusaid mitteeluhooneid
EN
At least 16% of the least energy efficient non-residential buildings
Avalikul sektoril on eesriveerija roll
. Alates järgmisest aastast peavad kõik uued avaliku sektori hooned olema heitevabad.
Avalikul sektoril on eesriveerija roll
Tõlge fraasile: Avalikul sektoril on eesriveerija roll
EN
The public sector has a leading role
Hoonete renoveerimisel kasutatakse kuluoptimaalseid meetodeid. Eluhoonete puhul lähtutakse terviklikust renoveerimisest ja mitteeluhoonete puhul miinimumstandarditest.
Koduomanikke toetatakse finantseerimise ja laenutagatiste kaudu
. Vähekindlustatud leibkonnad saavad tagastamatuid toetusi.
Koduomanikke toetatakse finantseerimise ja laenutagatiste kaudu
Tõlge fraasile: Koduomanikke toetatakse finantseerimise ja laenutagatiste kaudu
EN
Homeowners are supported through financing and loan guarantees
Lisaks rahalistele meetmetele pakutakse ka
tehnilist nõustamist ja digitaalseid tööriistu
. See peaks kiirendama renoveerimise tempos.
tehnilist nõustamist ja digitaalseid tööriistu
Tõlge fraasile: tehnilist nõustamist ja digitaalseid tööriistu
EN
technical advice and digital tools
Korteriühistute puhul on peamine toetus tagastamatutel toetustel. Lisaks kasutatakse riiklikke laenu- ja tagatisinstrumente.
Renoveerimisel eelistatakse tehases ette valmistatud elemente. See parandab ehitustööde kvaliteeti ja vähendab ajakulusid.
Riiklik kava tähistab ka regionaalset tasakaalu ja kultuuriväärtuslike hoonete säilitamist. Avaliku sektori hoonete puhul annab riik eeskuju.
Kaalumisel on
maksusoodustused
, mis toetaksid korterielamute renoveerimist. See toob ka riigieelarvesse lisasissetulekuid.
maksusoodustused
Tõlge fraasile: maksusoodustused
EN
tax incentives
Kava pakub ka õiguslike takistuste leevendamist. See hõlmab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmist.
2020. aastal oli Eestis kasutusel ligi 239 000 hoonet. Nendest kolm neljandikust olid eluhooned. Ligikaudu 82% hoonetest on ehitatud enne 2000. aastat.
Enne 2000. aastat ehitatud korterelamutest on renoveeritud umbes 33%. Väikeelamutest on renoveeritud umbes 10%.
Kuni 2050. aastaks on vaja renoveerida veel umbes 10 000 korterelamut täielikult ja 2500 etapiviisiliselt.
Kliimaministeerium plaanib valmis saada kava lõpliku versiooni selle aasta detsembris.
The Ministry of Climate has prepared a preliminary building renovation plan. According to it, Estonian buildings should be energy-efficient and low-carbon by 2050.
The public and private sectors must invest 8.6 billion euros in building renovations between 2026 and 2035. The state will provide subsidies of approximately 1.5 billion euros.
The goal is to reduce the average energy consumption of the housing stock by 20-22% by 2035. The main focus is on buildings constructed before 2000.
The plan also includes the renovation of non-residential buildings. At least 16% of the least energy-efficient non-residential buildings will be renovated by 2030.
The public sector has a leading role. Starting next year, all new public sector buildings must be emission-free.
Cost-optimal methods will be used for building renovations. For residential buildings, comprehensive renovation is prioritized, while minimum standards apply to non-residential buildings.
Homeowners will be supported through financing and loan guarantees. Low-income households will receive non-repayable grants.
In addition to financial measures, technical advice and digital tools will be provided. This should accelerate the pace of renovation.
For housing associations, the main support comes in the form of non-repayable grants. State loan and guarantee instruments will also be used.
Prefabricated elements are preferred for renovations. This improves construction quality and reduces time costs.
The national plan also emphasizes regional balance and the preservation of culturally valuable buildings. The public sector will set an example.
Tax incentives to support apartment building renovations are under consideration. This would also bring additional revenue to the state budget.
The plan proposes easing legal obstacles. This includes changes to the Apartment Ownership and Housing Association Act.
In 2020, Estonia had nearly 239,000 buildings in use. Three-quarters of these were residential buildings. Approximately 82% of buildings were constructed before 2000.
About 33% of apartment buildings built before 2000 have been renovated. About 10% of small residential buildings have been renovated.
By 2050, approximately 10,000 apartment buildings need full renovation and 2,500 need phased renovation.
The Ministry of Climate plans to finalize the plan by December this year.