Eestis on ligi 300 ettevttet, mis peavad kriisi v]i s]ja ajal ttt jtkama. Need on niteks vee-, soojus-, elektri- v]i gaasiettevtted. Venemaa tegevus piiri taga seab neile uued ootused.
AS Rakvere Vesi juht Aare Palmsalu rkkis, et vee-ettevtted keskenduvad praegu kberturvalisusele. Mned on ostnud ka kiivrid ja kuulivestid. Elektrikatkestuste kahju maandamiseks on tehtud investeeringuid, nagu varugeneraatorid ja ktus. Need kulud on juba vees.
Umbes 60 kaugk[ttev]rku haldava SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev rkkis, et nad on keskendunud elektri-, side- ja veekatkestuste ennetamisele. N]pidavad ]ppima ka droonit[rje ja f[]silise kaitsega. Kaugk[ttev]tjate arvates peaksid droonit[rjega tegelema kaitsev[e inimesed.
Ettevtted peavad ise otsustama, milliseid investeeringuid teha. Riigikantselei rkkis, et linnad ja vallad peaksid tegema jrelevalvet. Samuti teeb seda
konkurentsiamet
, kui ettevte soovib julgeolekukulu hinda lisada.
konkurentsiamet
Tõlge fraasile: konkurentsiamet
EN
Competition Authority
Sooja-ettevtted plaanivad investeerida droonit[rjesse ja torustiku maa alla viimisesse. Ka vee-ettevtted investeerivad kberturvalisusse. Konkurentsiameti juht Evelin Prn-Lee rkkis, et kui ettevte saab kulud hasti phjendada, siis saab selle hinda lisada. Kuid hindamine on keeruline.
Prn-Lee rkkis, et suurem mure on need ettevtted, kes kriisiks v]i s]jaks ei valmistu. Ta arvab, et Eesti eluthtsa teenuse osutajad ei ole veel nii kaugel, et nad teeksid vajalikke investeeringuid.