Ilmar Raag: peaksime pöörama oma jõu sellisele homsele, mida saame mõjutada

Ilmar Raag ütleb, et me kirjeldame Eestit alati mineviku poole vaadates. Me otsime kuldaega, mida tahaksime tagasi. Aga me , .

Praegu on õues kevad. See tuletab meile, et . Raag küsib, mida see tähendab. Ta ütleb, et paljudele tähendab see . See on pidulik sündmus, kus olukord on tähtsam kui võileiva maitse.

Eestis on vähe päevi, mil inimesed . Näiteks laulupidu, jõulud ja vabariigi aastapäev. Raag meenutab, et aastapäeva paraad on alati olnud populaarne. Inimesed vaatavad, kuidas poliitikud kätlevad üksteist. See on nagu rituaal.

Raag ütleb, et ta ei läinud kunagi aastapäeva vastuvõtule. Ta ei tahtnud osaleda show's, kus inimesed vaatavad, kes mida kannab. Talle tundus see madaldav. Aga ta mõistab, et see on meie .

Paraadil näeb, kuidas Eesti on arenenud. Raag meenutab, kui Eesti kaitsevägi esimest korda soomukeid näitas. Inimesed olid vait. See näitas, et . Me ei ole suurjõud, aga me tahame Eestit kaitsta.

Raag räägib ka sellest, miks Eestit kaitsma peaks. See ei ole valitsuse kaitsmine, vaid . Kui vaenlane tuleb, siis pead kaitsma oma lähedasi.

Raag küsib, millest president peaks oma kõnes rääkima. Ta ütleb, et , kui need on liiga üldised. Parem on keskenduda ühele teemale ja seda sügavalt käsitleda.

Raag arutleb, miks me räägime minevikust. Ta ütleb, et me otsime kuldaega, mis ei tule tagasi. Aga tulevik on teistsugune. Me peame aktsepteerima muutusi, nagu linnade kasv või vähene sündimus. Me peame keskenduma sellele, .

Raag räägib ka virtuaalmaailmast. Ta ütleb, et see on meie ümber ja muudab suhteid. Inimesed on rohkem ühenduses, aga ka üksildamad. Ta toob näite Ukrainast, kus inimesed said kokku, et vastu seista.

Raag ütleb, et . Enne olid ühised teemad, nagu telesaated. Nüüd on kõik killustunud. Inimesed elavad oma mullis ja ei näe teisi. See suurendab umbusku.

Raag lõpetab, et me peame leidma viise, kuidas üksteist paremini mõista. Me peame rääkima ja kuulama. Ainult nii saame .