Euroopa Komisjon alustas võrdse palga direktiivi pärast Eesti suhtes rikkumismenetlust

alustas t Eesti suhtes. Põhjus on see, et Eesti ei ole viinud oma seadused vastavusse iga. Selle direktiivi eesmärk on tagada, et töötajad saavad selget teavet oma töötingimuste kohta. Näiteks peavad nad teadma oma palka, tööaega ja töökoha stabiilsust.

Direktiiv kaitseb ka töötajaid halva käitumise eest. Näiteks keelab see ettearvamatuid uid ja viimase heti ülesandeid. Komisjon alustas t ka teiste riikide suhtes. Nende hulgas on Tšehhi, Iirimaa, Kreeka, Ungari, Holland, Portugal ja Soome.

Komisjon saadab nüüd Eestile ametliku kirja. Kirjas selgitatakse, mida Eesti on valesti teinud. Eesti peab kahe kuu jooksul vastama ja probleemi lahendama. Kui Eesti ei tee seda, võib komisjon saata teise kirja. Seejärel võib asi minna Euroopa Kohtusse. Kohtu otsusega võib Eestile määrata i.

Eesti on juba osaliselt täitnud direktiivi nõudeid. Näiteks peab nüüd ütlema le palga või palga vahemiku enne intervjuud. Samuti ei tohi küsida kandidaadi eelmist palka. Töötajad võivad oma palgast avalikult rääkida.

Aga Eesti ei ole direktiivi täielikult rakendanud. Valitsus leiab, et mõned direktiivi nõuded on liiga rasked. Eriti tele. Seega taotles Eesti direktiivi rakendamise edasilükkamist. il küsiti kommentaari, kuid vastus puudub veel.