Kuuse-kooreüraski arvukus on Eestis viimastel aastatel langenud

t jälgivad ja . Mõnes Lõuna-Eesti maakonnas jälgib seda ka . Nende andmed näitavad, et viimase kahe aasta jooksul on üraskite arvukus langenud.

i spetsialist Merit Ehrpais ütleb, et 2022. aastal oli üraskite arvukus väga kõrge. 2023. aastal jäi see samuti kõrgele, kuid mõnes maakonnas hakkas arvukus vähenema. 2024. aastal oli langus selgem ja 2025. aastal oli arvukus veelgi väiksem.

i teadur Kristjan Ait lisab, et ka tänavu on üraskite püüginumbrid kesised. Üks põhjus on Eesti suveilmad. Möödunud aastal oli suvi jahe ja vihmane, mis aitas arvukust vähendada. Ka tänavu oli kevad jahe ja vihmane, mis mõjutas üraskite arvukust.

Feromoonpüünistest saadud tulemused näitavad, et jahedam, niiskem ja tuulisem ilm vähendab üraskite arvukust. Soojematel perioodidel on arvukus taas kõrgem.

Lisaks on viimastel aastatel kasvanud üraskite looduslike vaenlaste arvukus. Nendeks on näiteks üraskikärbsed, sipelgmardikad ja linnud. Nad aitavad üraskite arvukust piirata.

Erametsaliidu esimees Meelis Matkamäe ütleb, et viimased kaks aastat on majandatud metsades olnud hea olukord. Kuuse-kooreürask elab tavaliselt . Hooldatud metsades on raskem üraskitel elada.

Kristjan Ait räägib, et majandusmetsades ja on üraskitel halvemad tingimused paljunemiseks. Tulevikus on raske ennustada, kuidas üraskite arvukus muutub. Looduses on palju muutujaid, mis võivad olukorda muuta.