Eestis hakkab Läänemere mereseirekeskuste võrgustikus osalema merevägi

Eestis hakkab Läänemere mereseirekeskuste võrgustikus osalema merevägi

Eesti mereväe keskus hakkab panustama Läänemere mereseirekeskuste võrgustikus. Eesmärk on parem infovahetus varilaevastiku jälgimiseks.

Eesti merevägi hakkab osalema Läänemere mereseirekeskuste võrgustikus.
Võrgustik aitab varilaevastikku jälgida ja riske tuvastada.
Mereoperatsioonide keskuse ülem ütles, et võrgustik kasutab olemasolevaid keskuseid.
Probleem on selles, et mereväed ei jälgi tavaliselt tsiviillaevu.
Tsiviillaevade jälgimine on tavaliselt .
Infovahetus võrgustikus toimub 24 tundi päevas.
Võrgustikule pani aluse Läänemere riikide kohtumine.
Kohtumisel allkirjastati memorandum, mis aitab valmistuda sabotaažiks.
Projekti vedab Soome.
Soome esitles plaani varasemal kohtumisel.
Iga riik peab otsustama, kes hakkab infot jagama.
Infovahetuse kõrval plaanitakse analüüsida varilaevastiku tegevust.
Merevägi on määranud ka riskianalüütiku.
Planeeritakse ka rahvusvahelisi õppusi.
Võrgustik pole veel täielikult töökorras.
Eesti nimetas oma keskuse ja kontakti.
Nüüd oodatakse juhiseid Soomelt.
Merevägi ei vaja uusi ressursse.
Infot jagatakse juba praegu.
Planeeritakse luua .
Esialgu toimub e-mailide ja telefoni kaudu.
Soome plaanib teha koostööd .
Baltic Sentrys osalevad ka laevad ja lennukid.
Läänemere mereseirekeskuste võrgustikus osalevad Eesti, Läti, Leetu, Rootsi, Soome, Poola, Saksamaa ja Taani.
Soome valmistab ette t.
NATO alustas missioni Baltic Sentry, et .