Tähtajalise elamisloa saanute arv jääb tunduvalt alla sisserände piirarvu

Selle aasta 1. septembri seisuga elas Eestis 1 292 177 inimest alaliselt. Seaduse järgi ei tohi Eestisse tulevate välismaalaste arv ületada 0,1% Eesti ust. Siseministeerium soovitas, et järgmise aasta oleks 1292 inimest.

Piirarv on kuue võrra väiksem kui eelmisel aastal, sest Eesti elanike arv on vähenenud. Aastatel 2016-2019 täitus tähtajalise elamisloa piirarv täielikult. Viimastel aastatel on aga olukord muutunud.

2023. aastal anti välja 36 elamisluba vähem kui piirarv lubanuks. 2024. aastal oli see arv 126 vähem. Selle aasta 1. septembri seisuga on piirarvust kasutamata veel 489 tähtajalist elamisluba.

Samal ajal on tähtajalise elamisloa taotluste arv võrreldes eelmise aastaga kasvanud 170 võrra. 1. septembriks esitasid inimesed 4885 taotlust. Kasvu põhjustasid püsivalt Eestisse jäämiseks esitatud taotlused. Need inimesed ei kuulu piirarvu alla.

Töötamiseks esitatud elamisloa taotlusi oli 1. septembriks 1479, mis on 458 vähem kui eelmisel aastal. Vähem taotlusi tuli ka ettevõtluseks: eelmisel aastal oli neid 70, sellel aastal 55.

Välislepingu alusel esitatud taotluste arv kahanes. Eelmise aasta septembri seisuga esitati 19 taotlust, sellel aastal vaid viis.

Tähtajalise elamisloa andmise otsuste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud. 2021. ja 2022. aastal anti välja üle 9000 elamisluba. 2024. aastal oli see arv 6137 ja selle aasta septembri seisuga 4522.

Eesti alalistest elanikest oli 1. septembri seisuga 138 840 pikaajalise elamisloaga välismaalased. 11 940 elanikku olid ja nende pered.

Sisserände piirarv aitab reguleerida Eestisse tulevate välismaalaste arvu. Piirarvul on palju erandeid. Näiteks ei kuulu piirarvu alla Euroopa Liidu, USA või Suurbritannia kodanikud, ja õppimiseks või teadustöödeks tulijad. Samuti ei kuulu piirarvu alla iduettevõtetes töötavad, õppejõud, tippspetsialistid ja .