Riigikohus selgitas valimisagitatsiooni tegemist kaubanduskeskuses

Mikk Saar, kes kandideeris Tartus EKRE nimekirjas, esitas kaebuse. Ta väitis, et 19. oktoobril keelas Lõunakeskuse turvatöötaja tema erakonnakaaslasel jagada erakonna meeneid ühe ukse ees. Turvamees ütles, et . Kuid teise ukse juures lubati Reformierakonnal agitatsiooni teha.

Saar arvas, et see on ebavõrdne kohtlemine ja . Ta tahtis, et Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) annaks juhtunule õigusliku hinnangu. VVK aga jättis kaebuse läbi vaatamata. Seaduse järgi on agitatsioon keelatud ainult hääletamisruumis. Väljaspool seda ei ole valimiskomisjonil õigust keelde seada.

Saar ei olnud rahul ja esitas kaebuse riigikohtule. Ta tahtis, et VVK otsus tühistataks. Ta ütles, et valimiste korraldaja peab tagama valimispõhimõtete järgimise ka eramaal. Kaebaja sõnul ei teavitatud EKRE-t Lõunakeskuse erireeglitest. Reformierakond aga teadis neid reegleid.

VVK jäi oma seisukohale ja palus riigikohtul kaebust rahuldamata jätta. Riigikohus nõustus VVK-ga ja jättis kaebuse rahuldamata. Kohus selgitas, et hääletamisruumide asukohad määrab linnavalitsus. Kui eraomanik piirab agitatsiooni, ei ole see valimiskomisjoni süü.

Kohus ütles, et , kas lubada agitatsiooni oma maal. Kuid kui ta lubab oma maal hääletamist, peab ta . Kui erakonnal keelatakse agitatsioon, . See takistab erakonna kandidaatidel end tutvustada.

Riigikohus lisas, et kaebajal võib olla õigus nõuda kahjutasu. Kui eraomanik piirab agitatsiooni õigusvastaselt, võib erakond .