Helde perepoliitika võib naiste palgalõiku suurendada

Helde perepoliitika võib naiste palgalõiku suurendada

Uuring näitab, et helde perepoliitika võib suurendada naiste palgaerinevust lastetute naistega.

Eesti emad saavad lastega kauem kodus olla tänu vanemahüvitisele. Kuid ja stereotüüpe.
Tallinna Ülikooli . Nähti, et emad saavad vähem palka kui lastetud naised. Eriti suur oli erinevus Austrias, Tšehhis ja Balti riikides.
Triin Lauri ütleb, et vanemahüvitis on hea, kuid probleem on selles, et seda võtavad peamiselt emad. See võib tekitada mulje, et .
Uuring näitas, et pikem vanemapuhkus suurendab palgaerinevust. See näitab, et head poliitikameetmed võivad tekitada ootamatuid probleeme.
Pikk puhkus mõjub negatiivselt nii kõrge kui madala kvalifikatsiooniga naiste palkadele. Tööandjad võivad alateadlikult eelistada lastetuid naisi.
Kõrgema haridusega naised saavad rohkem kasu lastehoiupoliitikast. See näitab Matteuse efekti, kus poliitikameetmed aitavad rohkem neid, kellel on juba hea positsioon.
Kõrgematel ametikohtadel olevad emad saavad paremini kasutada perepoliitika meetmeid, nagu vanemahüvitis ja lasteaiakohad. Nad saavad oma palgakaotust leevendada.
Lahendus ei ole edukamate perede karistamine, vaid ebavõrdsuse vähendamine. Oluline on . See aitab luua lastele võrdsed stardivõimalused.
Lasteaed on lihtne viis suurendada sotsiaalset õiglust. See aitab nõrgematest peredest pärit lastel ja on majanduslikult kasulik. Probleemide lahendamine hiljem on palju kallim.
Eestis aitaks alusharidus suurendada ühiskonna sidusust, eriti eestikeelse õppe üleminekul. Lasteaias peavad suhtlema nii lapsed kui nende vanemad.
Sotsioloogid ütlevad, et poliitikameetmed üksi ei piisa. Tähtis on ka ühiskonna hoiakud ja normid. Traditsioonilistes riikides, kus emad peavad olema kodus, on palgaerinevus suurem.
Kadri Täht ütleb, et perepoliitikas on tähtis hoiakute kontekst. Helded hüvitised aitavad, kuid kui arvatakse, et need on mõeldud emadele, siis see tugevdab stereotüüpe.
Eestis on . Kuigi Eesti naised on aktiivsed tööturul, teevad nad rohkem majapidamistöid.
Tuleviku suhtes on Täht optimistlik. Poliitilised otsused aitavad luua tasakaalu. Muutus võib olla aeglane, kuid see on võimalik.
Triin Lauri näeb positiivseid muutusi isade rollis. Linnas on üha rohkem näha lapsi koos isadega. See on hea areng.
Lõuna-Euroopa riikides, nagu Itaalia ja Hispaania, on palgaerinevus väiksem. See ei tähenda, et seal on parem, vaid et vähem naisi on tööturul.
Põhjamaad, eriti Taani, on hea eeskuju perepoliitikas. Seal on .
Kadri Täht ütleb, et Põhjamaades on vanematele selged kohustused. Emad ja isad are võrdsed lapse kasvatamises.
Kaalutakse ka vanavanemate kaasamist perepoliitikasse. Eestis on vanavanematel juba suur roll laste hooldamisel.
Emaduslõiv mõjutab ka pensionipõlve. Väiksem sissetulek tööturul viib madalamale pensionile.
Triin Lauri ütleb, et perepoliitikat tuleb vaadata tervikuna. Lapsevanemaks saamine peaks olema väärtus, mitte oht.
Põhjamaades on palgaerinevus väike, kuigi seal on palju naisi tööturul. See näitab, et Eestis on võimalik muutusi teha.
Teadlased rõhutavad, et tähtis on . Lapsevanemaks saamine annab inimestele uusi oskusi.
Uuring ilmus ajakirjas Studies of Transition States and Societies.