Tervishoiutöötajad kahtlevad kolleegide lojaalsuses kriisi ajal

Mõne nädala eest kaitses Katri Kukk-Toomsalu magistritöö, mis analüüsis Eesti tervishoiutöötajate motivatsiooni . Töö põhines 22 intervjuul eri haiglate ja erialaliitude töötajatega.

Relvakonflikti kontekstis kerkis esile küsimus ja usaldusest. 14 intervjueeritavat tõid välja, et kolleegide motiveeritus võib sõltuda nende rahvusest. Üheksa intervjueeritavat märkisid, et neil on kahtlusi kolleegide ees, kes kuulavad Venemaa meediat. Kahel intervjueeritaval oli olnud tööl konflikte .

Kukk-Toomsalu rõhutas, et rahvus ei tohi olla automaatne kriteerium lojaalsuse hindamiseks. Ta leidis, et nooremad vene rahvusest töötajad on rohkem . Vanemaealiste seas esineb aga rohkem , mis on mõjutatud Venemaa meediast.

Ida-Virumaalt pärit arst tõi välja, et erinevad arusaamad põhjustavad peredes tihti poliitiliste teemade vältimise. Näiteks Ukraina ja Venemaa sõja ajal ei toeta mõned Ukrainat, kuid ka Venemaad otseselt ei toeta.

Haigla asukoht mängib olulist rolli. Tervishoiutöötajate hinnangul sõltub riskitase haigla suurusest ja asukohast. Näiteks peeti Põhja-Eesti Regionaalhaiglat ja Tartu Ülikooli Kliinikumi suurema tõenäosusega sihtmärkideks. Väiksemates maakonnahaiglates töötamist nähti .

Magistritöö 22 intervjueeritud tervishoiutöötajast kinnitas, et 15 neist jääksid relvakonflikti korral Eestisse ning jätkaksid oma . Ukrainas toimuvad sündmused on näidanud, et on oluliselt muutunud.

Kukk-Toomsalu magistritöös kerkis esile ka töötajate . Eesti tervishoiutöötajatel on sageli mitu töökohta, mis pakub , kuid kriisiolukorras võib see ohustada süsteemi toimepidevust. Haiglates on ka praegu. Ühe arsti eemalviibimine võib oluliselt mõjutada haigla tööd.

Tervishoiutöötajate kriitiline puudus ja ristkasutamine toob kaasa ka töötajate kiirema . See paneb kahtluse alla süsteemi suutlikkuse tulla toime võimaliku relvakonflikti korral.