Eesti 200 rääkis eelmisel nädalal televisioonis ja sotsiaalmeedias uutest energeetikaotsustest.
Valitsus saatis Euroopa Komisjonile toetuskirja
Paldiski vesisalvesti rajamise toetamiseks.
Tegemist oli tavapärase protseduuriga
.
Valitsus saatis Euroopa Komisjonile toetuskirja
Tõlge fraasile: Valitsus saatis Euroopa Komisjonile toetuskirja
EN
The government sent a letter of support to the European Commission
Tegemist oli tavapärase protseduuriga
Tõlge fraasile: Tegemist oli tavapärase protseduuriga
EN
It was a routine procedure
Marek Reinaas Eesti 200-st ütles, et valitsus ei plaani midagi rohkemat vesisalvesti toetamiseks. Ta rääkis, et valitsus tegi neli tähtsat otsust. Need olid uue maatuule vähempakkumine, suured energeetikaprojektid, gaasijaamade hangetöö ja vesisalvesti projekt.
Koalitsioon kokkus, et energeetikaminister Andres Sutt esitab Euroopa Komisjonile toetuskirja raha saamiseks Paldiski vesisalvesti projekti jaoks. Erakond teavitas sellest ka oma sotsiaalmeedia kanalitel.
Euroopa Komisjoni hinnangul
on Paldiski vesisalvesti projekt kasulik ka naaberriikidele.
Rahastuse saamiseks
on vaja vaid valitsuse toetuskirja. Tegelikult pole selline toetuskiri midagi erilist. Kliimaministeeriumi Rein Vaks ütles, et tegemist on tavapärase protseduuriga. Energiasalv Pakri juht Andres Veske lisas, et nad olid sellise kirjaga juba arvestanud.
Euroopa Komisjoni hinnangul
Tõlge fraasile: Euroopa Komisjoni hinnangul
EN
According to the European Commission's assessment
Rahastuse saamiseks
Tõlge fraasile: Rahastuse saamiseks
EN
To obtain funding
Priit Heinla Eleringist ütles, et tõenäoliselt saab vesisalvesti Euroopa Komisjonilt toetuse. Küsimus on pigem selles, kui palju raha saadakse. Mida tugevam on poliitiline surve, seda rohkem raha saadakse.
Marek Reinaas ütles, et praegu pole tehtud muid otsuseid peale toetuskirja saatmise. Ta rääkis, et tegemist on eraprojektiga ja ettevõtjad peavad ise otsustama, kuidas projektiga edasi minna. Lisaks ütles ta, et kliimaministeeriumi käendusmeede valmis saab, siis võib ka vesisalvesti projekt sellest kasu saada.
Energeetik Arvi Hamburg ütles, et vesisalvesti oleks Eestile vaja. Ta soovitas, et riik peaks rohkem investeerima salvestustehnoloogiatesse.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Lauri Tammiste ütles, et Elering on vesisalvesti positiivset mõju varustuskindlusele alahinnanud. Ta arvas, et Briti süsteemi näitel leiab vesisalvesti suuremat kasu kui gaasijaamad.
Eleringi Jarmo Ling ütles, et salvestite mõju hindamine on keeruline. Erinevates riikides hinnatakse seda erinevalt, sest elektrisüsteemide vajadused on erinevad.