Metsik tühermaapeenar on parem kui kastiaed

Eesti linnades on palju erinevaid rohealasid. On , aga ka metsikud tühermaad. Maastikuarhitekt Kadri Maikov ja keskkonnasotsioloog Bianka Plüschke-Altof ütlevad, et linnades võiks rohkem katsetada.

Eestis on pargid tihti vaiksed ja korralikud. Inimesed käivad seal rahulikult jalutamas. Aga metsikumad alad, kus kasvavad metsikud taimed, on ka olulised. Need .

Bianka Plüschke-Altof ütleb, et Eesti pargid on erinevad näiteks Berliini omadest. Berliinis teevad inimesed pargis grillipeid, aga Eestis tundub see tihti veider. Siin eelistatakse rahu.

Tühermaad on alad, kus inimesed saavad vabalt katsetada. Seal ei ole palju reegleid. Inimesed kasvatavad seal taimi või teevad isegi mööblit. See annab neile .

Eestis on . Varem kasvatati juurvilju, sest see oli vajalik. Nüüd teevad seda inimesed hobina. Linnades on palju inimesi, kes tegelevad aiandusega. Nad või avalikesse kohtadesse.

Mõned inimesed teevad seda ilma lubadeta. Nad ja aitavad loodust. Sellised väikesed teod aitavad keskkonda rohkem, kui paljud arvavad.

Erinevad inimesed kasutavad rohelisi alasid erinevalt. Noored meeldivad seltskonda ja aktiivset tegevust. Vanemad inimesed . Mõned inimesed, nagu advokaadid, ei käi parkides, sest nad peavad töötama.

Linnaruumis elavad ka loomad ja taimed. Tihti neid planeerimisel ei arvestata. Aga . Kuivanud taimed võivad tunduda inemestele räpased, aga see on looduslik protsess.

Linnaelanikud peaksid harjuma teistsuguse iluga. Muru ei pea alati olema lühike ja korralik. Looduslikud alad toetavad loomastikku ja on tervislikumad.

Rohealade kasutamine sõltub nende asukohast. Kui park on lähedal, käivad inimesed seal sageli. Kui see on kaugel, käivad harva.

Tulevikus peaks linnade planeerimine olema paindlikum. Inimestel on palju ideid, aga reeglid takistavad neid. Võiks anda rohkem vabadust katsetada.