Riik plaanib kuriteoks muuta ainult kogu ühiskonda ohustava vaenukõne

Riik plaanib kuriteoks muuta ainult kogu ühiskonda ohustava vaenukõne

Justiitsminister Liisa Pakosta saatis kooskõlastusringile vaenukõne kriminaliseerimise eelnõu. See muudab kuriteoks avalikud üleskutsed vihkamisele ja vägivallale rahvuse, rassi või usu alusel, kui need ohustavad ühiskonda.

Eelnõu muudab karistusseadustikku. Avalik üleskutse vihkamisele või vägivallale on nüüd kuritegu, kui see . Vaenu õhutamine muudetakse .
Varem oli vaenukõne väärtegu. Nüüd saab karistada ka vaenu õhutamise eest. Euroopa Liit keelas vaenukõne juba 2008. aastal. Eesti ei teinud seda ja nüüd võib saada trahvi.
Eelnõu viib Eesti seadused ega kokku. Põhiseadus ei luba vaenu õhutamist. Sõnavabadus ei anna õigust vaenu õhutada.
Justiitsminister Pakosta ütles, et seadus puudutab ainult ohtlikke juhtumeid. Üksik halb sõna ei ole kuritegu. Inimesi ei panda vangi lihtsate solvangute eest.
Seletuskirjas öeldakse, et vaenukõne kahjustab ühiskonda. See takistab inimestel osalemast ühiskonnas. Näiteks Vene propaganda ukrainlaste vastu näitab, kuidas vihkamine võib viia vägivaldadeni.
Seadusearutelu on kestnud aastaid. 2023. aastal sai eelnõu valitsuse heakskiidu. Nüüd on see kooskõlastusringis.
Praegu saab vaenu õhutamise eest . Uue seadusega võib raskemate juhtumite eest saada .
Pakosta ütles, et inimesed võivad rünnata teisi nende rahvuse või usu pärast. Selle ärahoidmiseks tuleb karistada vangistusega. Sageli toimub see .
Uus eelnõu järgib täpselt Euroopa reegleid. Koalitsioonileppes on see juba kirjas. Soo järgi jääb keelatuks, kuid selle eest ei panda vangi.
Seadus peaks jõustuma järgmisel aastal. Kuid justiitsministeerium ütleb, et täpne kuupäev pole veel teada. Oodatakse, kuidas menetlus edasi läheb.