Doktoritöö: keerukas ravi võib teha haprale patsiendile karuteene

Kui inimese kehal ei ole piisavalt jõudu vastu panna stressile, on ta hapar. Tartu Ülikoolis tehtud uuring näitas, et on raskem üle elada suuri operatsioone.

Mõned 80-aastased on väga terved, aga noored inimesed võivad olla haprad. Maailmas on iga viies üle 65-aastane hapar. Haprust on rohkem Ida-Euroopas kui Lääne-Euroopas.

Karl-Gunnar Isand uuris e mõju patsientidele, kes vajasid rasket kõhuoperatsiooni. Ta vaatas üle 1800 patsiendi andmeid. Ta leidis, et hapramatel patsientidel olid .

Pärast operatsiooni mõõdeti patsientide t 30 päeva ja kuue kuu jooksul. Haprus mõjutas t nii lühikest kui ka pika aja jooksul. Mida hapram inimene oli, seda suurem oli .

Hapramatel patsientidel oli rohkem ja nad viibisid haiglas kauem. Samuti vajasid nad rohkem abi taastumisel. Kuue kuu pärast oli hapramatel patsientidel suurem vajadus järele.

Varasemad uuringud näitavad, et patsiendid tahavad säilitada oma iseseisvuse ja elada kodus. Nad tahavad hoida enda i.

Hapruse on seotud eluviisiga. Tervislik toitumine, spordi tegemine ja hea suhe teistega vähendavad e ohtu. Haprust on rohkem riikides, kus on madal sissetulek ja haridustase.

Hapruse uurimine algas st. Haprus ei ole alati vanusest tingitud. See ei ole ka pidevalt halvenev seisund.

Tänapäeval on võimalik t vähendada enne suurt operatsiooni. Haprus on osaliselt , kuid on parem.

Karl-Gunnar Isand kaitses Tartu Ülikoolis.