Ametiühingud ja tööandjad alustasid alampalga kõnelusi

Ametiühingud ja tööandjad alustasid alampalga kõnelusi

Tööandjate ja ametiühingute esindajad alustasid alampalga tõstmise läbirääkimisi, kuid kokkuleppeni jõudmine võtab veel aega.

Ametiühingute ja tööandjate esindajad kohtusid reedel.
Nad analüüsisid Eesti a. Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask ütles, et on teinud olukorra keeruliseks. Majandusprognoosid ei pihanud tänavu paika, nii et . Kumbki pool ei esitanud veel kindlaid nõudmisi ega pakkumisi.
Kolme aasta eest sõlmiti kokkulepe, et alampalk tõuseks järk-järgult. Selle järgi pidi alampalk 2027. aastaks olema 50% keskmisest palgast. Mullu pikendati kokkulepet aasta võrra. Järgmisel aastal peaks alampalk tõusma umbes saja euro võrra, kuid jääb alla tuhande euro.
Tööandjate arvates on raske selleni jõuda. Nad arvavad, et alampalga kasv peaks liikuma teiste sissetulekutega samas tempos. Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo ütles, et on teinud olukorra keeruliseks. Ta usub, et kiire alampalga tõus võib väikeettevõtjate töökohtade kaotamiseni viia.
2023. aastal sõlmiti , mis sisaldas alampalga kiiret tõusu. Kuid peale sotside väljaheitmist ei soovi valitsus sellesse arutellu sekkuda. Majandusminister Erkki Keldo ütles, et kokkuleppesse tuleb jõuda tööturu osapoolte vahel. Ta lisas, et .
Ametiühingute ja tööandjate esindajad arutavad alampalka uuesti oktoobri keskel.