Regionaalministeerium soovib rohkem raha ühistranspordi jaoks

Regionaalministeerium soovib rohkem raha ühistranspordi jaoks

Regionaalministeerium tahab järgmiseks aastaks 50 miljonit eurot juurde, et hoida ühistranspordi rahastus samal tasemel. Samuti on tehtud ettepanekuid, kuidas ühistransporti tulevikus rahastada.

Regiona- ja põllumajandusministeeriumi juhataja Andres Ruubas ütles, et ettepanek koosneb neljast osast. Esiteks soovib ministeerium tõsta . Toetus on olnud samal tasemel alates 2020. aastast. Ministeerium soovib tõsta rahastust 121 miljonilt eurolt 149 miljonile eurole.
Samal ajal soovib regionaalministeerium suurendada ühistranspordis u. Praegu on kõikidest tuludest umbes veerand. Bussides on piletitulu 8%, lennuliinidel 16%, rongidel 38% ja praamidel 40%. Ruubas ütles, et piletitulu peaks iga aasta kasvama poole protsendi võrra. See tähendab, et reisijaid peaks olema rohkem või piletihindu tuleks tõsta.
Taristukulud, nagu raudteekasutustasud või sadamatasud, tuleksid tulevikus ka sihtotstarbelisest reservist. Viimane osa ettepanekust puudutab otsuseid, näiteks uute rongide kasutuselevõttu. See toob kaasa lisakulusid.
Ruubas ütles, et uus rahastusmudel on saadetud rahandusministeeriumile. Kui mudel vastu võetakse, muutub . See tähendab, et taristutasud ja maksutõusud tuleks katta reservist.
Paralleelselt ühistranspordi rahastamisega peab ministeerium järgmisel aastal 8%. Ruubas märkis, et see on keeruline olukord. Kulu vähendamine võib tähendada teenuste vähendamist.
Praegu korraldab 11 ühistranspordikeskust. Regionaalministeerium kaalub nende keskuste ühendamist. Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja sõnul oleks optimaalne, kui keskuseid oleks kolm kuni neli.
Regionaalminister Hendrik Terras ütles, et praegune süsteem ei ole jätkusuutlik. Koalitsioonikõnelustel arutatakse, kas jätta alles vaid üks keskus. Terras märkis, et keskuste koondamine võib parandada hankinguid ja juhtimist, kuid võib kaotada .
Reformierakonna Urmas Kruuse ütles, et ühistranspordikeskuseid on praegu liiga palju. Tema arvates peaks neid olema vähem, sest inimeste liikumised on maakonnaülesed.
Regionaalministeerium kaalub ka ühistranspordiseaduse muutmist. Mõned vallad ja linnad on paisunud, mistõttu riik peab rahastama . Näiteks Kuressaare bussiliine rahastab praegu riik, mitte vald.
Ministeerium pakub välja, et bussiliine peaks liigitama nende funktsiooni järgi, mitte territooriumi järgi. Näiteks võiks eristada kaugbussiliine, regionaalseid liine ja kohalikke liine. See aitaks riigiraha kasutada tõhusamalt.
Andres Ruubas ütles, et pole veel selge, kas riik peaks ühistranspordi rahastamisel rohkem või vähem kohustusi endale võtma. Eesmärk on leida lahendus, mis sobib praeguses olukorras.