Doktoritöö: perearstipõua taga on töö- ja eraelu tasakaalu otsingud

Perearstide puudus Eestis on teada. Marta Velgan on ise perearst ja ta kaitses d sellel teemal Tartu Ülikoolis.

Möödunud aastal tehti uuring, mis näitas, et Eestis pole piisavalt perearste. Uuringu järgi peaks alates 2028. aastast iga aasta tööle asuma 50 uut perearsti. Praegu on Eestis 4772 arsti, kellest 939 on perearstid. Perearstide arv on viimastel aastatel vähenenud.

2022. aastal suurendati . Varem oli kohti 35, nüüd on 40. Kuid iga aasta kohad ei täitu. Näiteks 2023. aastal asus õppima 33 perearsti.

Eesti perearstid on keskmiselt 56-aastased. Üle 65-aastaste perearstide arv on viimastel aastatel kahekordistunud. See tähendab, et paljud perearstid lähevad lähiajal pensionile.

Marta Velgan uuris ka, miks perearstid Eestist mujale riiki tööle lähevad. Tema töö näitas, et inimesed otsivad töö- ja eraelu tasakaalu. Kui see ei ole, otsivad nad paremaid võimalusi.

Perearstid hindavad positiivselt t. Nad näevad oma patsiente pika aja jooksul ja saavad aidata nende terviseprobleemidega. Suhe patsientidega on perearstide jaoks väga tähtis.

Uuringus osalejad rõhutasid, et tahavad tunda end . Samuti on oluline, et perearstide ja vähem aega kuluks paberitööle.

Velgan uuris ka, miks perearstid Eestist mujale riiki tööle lähevad. Ta leidis, et raha ei ole põhiline põhjus. Olulisem on töö- ja eraelu tasakaal. Kui töötingimused halvenevad, võib väljaränne suureneda.

Velgan leidis, et riik peaks tegema rohkem, et inimesed jääksid Eestisse perearstina tööle. Ta rääkis ka sellest, et eeskujud mõjutavad tudengite ut. Kui tudengil on hea eeskuju perearstina, tõenäolisem on, et ta valib ka perearstiks.