Valitsus otsustas muuta
Euroopa Liidu raha jaotust
. See on vajalik, sest praegu ei ole võimalik kõiki rahasid õigel ajal kasutada. Näiteks ei ole võimalik veel alustada
vesinikutehnoloogiate projekte
.
Euroopa Liidu raha jaotust
Tõlge fraasile: Euroopa Liidu raha jaotust
EN
the distribution of EU funds
vesinikutehnoloogiate projekte
Tõlge fraasile: vesinikutehnoloogiate projekte
EN
hydrogen technology projects
Seetõttu jagati raha kaheks osaks. Esimene osa jääb Euroopa Liidu taastekavasse. Teine osa rahastatakse
CO2 kvoodimüügi tulust
. Selle rahaga jätkatakse juba alustatud projekte.
CO2 kvoodimüügi tulust
Tõlge fraasile: CO2 kvoodimüügi tulust
EN
from the proceeds of CO2 quota sales
39 miljonit eurot läheb Rapla-Lelle raudteelõigu ümberehitusele ja
Rail Baltica Ülemiste terminali ehitustööd
ele. Eestile on lubatud 953 miljonit eurot
taaste- ja vastupidavusrahastust
. Sellest on juba saadud 627 miljonit eurot.
Rail Baltica Ülemiste terminali ehitustööd
Tõlge fraasile: Rail Baltica Ülemiste terminali ehitustööd
EN
construction works of Rail Baltica Ülemiste terminal
taaste- ja vastupidavusrahastust
Tõlge fraasile: taaste- ja vastupidavusrahastust
EN
recovery and resilience funding
Teine muudatus puudutab
põlevkivienergia
t. Varem pidi Eesti loobuma põlevkivist elektrist 2035. aastaks ja põlevkiviõlist 2040. aastaks. Nüüd ei pea Eesti loobuma
strateegilistest põlevkivielektri tootmisvõimsustest
. Kuid põlevkiviõlist soojus tuleb lõpetada 2040. aastaks.
põlevkivienergia
Tõlge fraasile: põlevkivienergia
EN
oil shale energy
strateegilistest põlevkivielektri tootmisvõimsustest
Tõlge fraasile: strateegilistest põlevkivielektri tootmisvõimsustest
EN
strategic oil shale electricity production capacities
Taastekava koostati esmakordselt 2021. aastal. 2023. aastal tehti kavale muudatusi, sest
Vene sõda Ukrainas
,
kiire inflatsioon ja majanduse aeglus
on muutnud olukorda. Nüüd tuleb taastekava muuta veel kord, enne kui 2026. aasta augustis
esitatakse aruanne Euroopa Komisjonile
.
Vene sõda Ukrainas
Tõlge fraasile: Vene sõda Ukrainas
EN
Russia's war in Ukraine
kiire inflatsioon ja majanduse aeglus
Tõlge fraasile: kiire inflatsioon ja majanduse aeglus
EN
rapid inflation and economic slowdown
esitatakse aruanne Euroopa Komisjonile
Tõlge fraasile: esitatakse aruanne Euroopa Komisjonile
EN
a report will be submitted to the European Commission
The government has decided to change the distribution of European Union funds. This is necessary because it is currently not possible to use all the funds on time. For example, it is not yet possible to start hydrogen technology projects.
Therefore, the funds were divided into two parts. The first part remains in the EU recovery plan. The second part will be financed from CO2 quota sales revenue. This money will be used to continue projects that have already started.
39 million euros will go to the reconstruction of the Rapla-Lelle railway section and construction works for the Rail Baltica Ülemiste terminal. Estonia has been allocated 953 million euros in recovery and resilience funds. Of this, 627 million euros have already been received.
The second change concerns oil shale energy. Previously, Estonia had to abandon oil shale electricity by 2035 and oil shale oil by 2040. Now Estonia does not have to give up strategic oil shale electricity production capacities. However, oil shale oil heating must be discontinued by 2040.
The recovery plan was first drafted in 2021. In 2023, changes were made to the plan because the Russian war in Ukraine, rapid inflation, and economic slowdown have changed the situation. Now the recovery plan must be changed once more before the report is submitted to the European Commission in August 2026.