Viie aastaga jõuab Eesti kõrgkoolidesse 40 protsenti põhikooli lõpetajatest

Viie aastaga jõuab Eesti kõrgkoolidesse 40 protsenti põhikooli lõpetajatest

2020. aastal põhikooli lõpetanutest õppis eelmisel õppeaastal Eesti kõrgkoolides 40 protsenti. Enamik neist jõudis kõrgkooli gümnaasiumi kaudu.

Statistikaameti andmetel jätkas 52 protsenti noortest, kes lõpetasid põhikooli viis aastat tagasi, haridusteed Eestis. Viis aastat tagasi lõpetas 12 250 noort põhikooli. Nende liikumist haridusredelil uuriti viie aasta jooksul.
Kümme protsenti põhikooli lõpetanutest ei jõudnud keskhariduse omandamiseni. Eesti emakeelega lõpetajatest jätkas 97 protsenti keskhariduse omandamist, vene emakeelega lõpetajatest 94 protsenti.
Kolmel aastal pärast põhikooli lõpetamist oli keskhariduses õppijate arv vähenenud. Vene emakeelega noored katkestasid õpingud sagedamini kui eesti emakeelega noored. Viie aastaga jõudis 82 protsenti noortest . Naistest sai diplom 86 protsenti, meestest 79 protsenti.
Põhikooli lõpetanutest jätkas 71 protsenti õpinguid gümnaasiumis ja 25 protsenti . Eesti emakeelega noortest läks gümnaasiumisse 74 protsenti, vene emakeelega noortest 63 protsenti. Poistest läks gümnaasiumisse 61 protsent, tüdrukutest 82 protsent.
Viis aastat pärast põhikooli lõpetamist jõudis 40 protsenti neist kõrgkooli. 52 protsenti jätkas haridusteed Eestis, 35 protsenti neist töötasid . 31 protsenti noortest töötasid juba täiskohaga.
Haridusteed mõjutavad nii emakeel kui sugu. Viis aastat pärast põhikooli lõpetamist jätkas 56 protsenti eesti emakeelega ja 40 protsenti vene emakeelega noortest haridusteed. Vene emakeelega noored jõudsid tööturule varem.