Hendrik Agur: Väärtused ja kombed tulevad kooli juhtidega

Venekeelne koolikultuur l on pärit . Seda saab muuta, kui tuuakse sinna .

Hendrik Agur on Kutsehariduskeskuse juht. Ta räägib, et on väga erinev muust Eestist. Seal on palju tööstust ja turismi, aga ka vene keelt rääkivaid inimesi.

Pärast Teist maailmasõda muutus Eesti rahvastik. le tuli palju venelasi. Tekkisid kaks paralleelmaailma: üks uuendatud Eesti ja teine nõukogudeaegne.

Agur mõtleb, miks see olukord kestab. Ta arvab, et eestlased on liiga viisakad. Nad ootavad, et venelased austavad Eestit ja eesti keelt. Aga see pole alati nii läinud.

linnades on näha vene keele mõju. Näiteks Narvas oli kunagi raske eesti keeles rääkida. Nüüd on see natuke muutunud.

Tartu Ülikooli Narva kolledž on aidanud eesti keele kasutamist levitada. Ka Kohtla-Järve linnavolikogu on säilitanud eesti keele kasutamise.

Kultuuriline muutus on keeruline. poliitika on erinev muust Eestist. Seal on poliitikud, kes teevad otsuseid isiklike huvide pärast.

Agur räägib, et le on toonud muutuse. Need koolid on sõltumatud kohalikust poliitikast. Seal õpitakse eesti keeles ja edendatakse Eesti väärtusi.

Agur usub, et haridus saab paremaks. Riik peaks panustama koolidesse ja tooma sinna tugevad juhid. Need juhid võivad aidata koolikultuuri muuta.

Agur ütleb, et Eesti haridus on üldiselt hea. näitavad seda. Riigigümnaasiumid on olnud edukad. Need pakuvad heid tingimusi õpetajatele ja õpilastele.

Lõpetuseks rõhutab Agur t. Ta ütleb, et õpetajatel peaks olema . See aitaks meelitada koolidesse paremaid õpetajaid.