Liiklustrahvide arv langes enne kiiruskaamerate hoiatussiltide paigaldust

1. augustist hakkab politsei panema teedele hoiatussilte. Need hoiatavad autojuhte mobiilsetest kiiruskaameratest.

Varem sai trahvi, kui kiirus oli üle 3 km/h. Nüüd saab trahvi alles siis, kui kiirus on üle 6 km/h. See on põhjus, miks .

Politsei juht Taavi Kirss ütles, et enne moodustasid väikesed kiiruseületamised pool trahvidest. Nüüd on neid vähem.

Nooremad juhid ei ületa kiirust nii palju. Rohkem teevad seda . 40-aastased mehed põhjustavad enim õnnetusi.

Maanteel on . Probleemid on , kus vanemad inimesed ei pruugi teisi autosid näha.

Mootorratturid on ka probleem. Suvel juhtub, et mõni mootorrattur sõidab liiga kiiresti ja ei suuda autot kontrollida. See võib lõppeda õnnetusega.

Öösel kihutavad mõned autojuhid teedel. Mõned noored sõidavad elamurajoonides driftides ja segavad rahu. Sellisel juhul tuleb helistada politseisse.

Politsei tegeleb ennetustööga. Nad räägivad suuremate autodega ettevõtetega. Politsei üritab aidata neil .

Riskantseid juhte kutsutakse politseijaoskonda. Seal räägitakse, miks .

Kui juht ületab kiirust kuni 20 km/h, peab ta politseiniku juures oma käitumist analüüsima. Kui kiirus on üle 20 km/h, saab trahvi.

Abipolitseinikud mõõdavad kiirust kohtades, kus on ohtlik. Nad räägivad ka juhtidega.

Riigikogu otsustas, et politsei peab hoiatama juhte mobiilsete kiiruskaamerate eest. Asulast kaamerat. Asulas peab silt olema 150–300 meetrit enne.