Eesti suurim turbatootmisala asub Pärnumaal. 98 protsenti Eesti
turbatoodang
ust on
aiandusturvas
. Enamus sellest eksporditakse. Turbatootjatel on probleem, sest turvast käsitletakse keskkonnaheite vaatest kui kütust.
turbatoodang
Tõlge fraasile: turbatoodang
EN
peat production
aiandusturvas
Tõlge fraasile: aiandusturvas
EN
horticultural peat
Turbaliidu juhatuse esimees Jüri Tiidermann ütleb, et turvas ei kao kohe kaevandushetkel. Näiteks potilillede puhul on turvas alles. Turbatööstusele omistatakse 10 protsenti Eesti
kasvuhoonegaaside heitest
. See tähendab, et 2030. aastaks peavad heited vähenema 10 protsenti ja 2040. aastaks 50 protsenti.
kasvuhoonegaaside heitest
Tõlge fraasile: kasvuhoonegaaside heitest
EN
greenhouse gas emissions
Kliimaministeeriumi hinnangul on eesmärgid saavutatavad. Asekantsler Kristi Klaas ütleb, et
heite vähendamise eesmärgid
on mõistlikud ja realistlikud. Turbaliidu andmetel oli eelmise aasta toodangu põhjal väärindatud turba osakaal vähemalt 70 protsenti.
heite vähendamise eesmärgid
Tõlge fraasile: heite vähendamise eesmärgid
EN
emission reduction targets
Eestis tehti uuring, et teada saada, kuidas turvas laguneb. Uuring näitas, et aiandussektoris on turba kasutusperiood lühike ja lagunemine väike. Tartu ülikooli professor Ain Kull ütleb, et turba põhiline lagunemine toimub
järelkasutuse käigus
. Osa turbast ei lagune kunagi.
järelkasutuse käigus
Tõlge fraasile: järelkasutuse käigus
EN
during post-use
Kull ütleb, et uuring võiks olla aluseks tegeliku
süsinikuheite
arvutamisel. Kuid süsteemi muutmine pole lihtne. Ministeerium ei rutta midagi muutma, kuid Klaas ütleb, et uuring annab suuna. Tiidermann ütleb, et riigil tuleks välja töötada õige metoodika.
süsinikuheite
Tõlge fraasile: süsinikuheite
EN
carbon emissions