Eesti suurim turbatootmisala asub Pärnumaal. 98 protsenti Eesti
turbatoodang
ust on
aiandusturvas
. Enamus sellest eksporditakse. Turbatootjatel on probleem, sest turvast käsitletakse keskkonnaheite vaatest kui kütust.
turbatoodang
Tõlge fraasile: turbatoodang
EN
peat production
aiandusturvas
Tõlge fraasile: aiandusturvas
EN
horticultural peat
Turbaliidu juhatuse esimees Jüri Tiidermann ütleb, et turvas ei kao kohe kaevandushetkel. Näiteks potilillede puhul on turvas alles. Turbatööstusele omistatakse 10 protsenti Eesti
kasvuhoonegaaside heitest
. See tähendab, et 2030. aastaks peavad heited vähenema 10 protsenti ja 2040. aastaks 50 protsenti.
kasvuhoonegaaside heitest
Tõlge fraasile: kasvuhoonegaaside heitest
EN
greenhouse gas emissions
Kliimaministeeriumi hinnangul on eesmärgid saavutatavad. Asekantsler Kristi Klaas ütleb, et
heite vähendamise eesmärgid
on mõistlikud ja realistlikud. Turbaliidu andmetel oli eelmise aasta toodangu põhjal väärindatud turba osakaal vähemalt 70 protsenti.
heite vähendamise eesmärgid
Tõlge fraasile: heite vähendamise eesmärgid
EN
emission reduction targets
Eestis tehti uuring, et teada saada, kuidas turvas laguneb. Uuring näitas, et aiandussektoris on turba kasutusperiood lühike ja lagunemine väike. Tartu ülikooli professor Ain Kull ütleb, et turba põhiline lagunemine toimub
järelkasutuse käigus
. Osa turbast ei lagune kunagi.
järelkasutuse käigus
Tõlge fraasile: järelkasutuse käigus
EN
during post-use
Kull ütleb, et uuring võiks olla aluseks tegeliku
süsinikuheite
arvutamisel. Kuid süsteemi muutmine pole lihtne. Ministeerium ei rutta midagi muutma, kuid Klaas ütleb, et uuring annab suuna. Tiidermann ütleb, et riigil tuleks välja töötada õige metoodika.
süsinikuheite
Tõlge fraasile: süsinikuheite
EN
carbon emissions
Estonia's largest peat production area is located in Pärnu County. 98 percent of Estonia's peat production is horticultural peat. Most of it is exported. Peat producers face a problem because peat is treated as fuel from an environmental emissions perspective.
Jüri Tiidermann, chairman of the Peat Union, says that peat does not disappear immediately at the time of extraction. For example, peat remains in potted plants. The peat industry accounts for 10 percent of Estonia's greenhouse gas emissions. This means that by 2030, emissions must decrease by 10 percent and by 2040 by 50 percent.
According to the Ministry of Climate, the goals are achievable. Deputy Chancellor Kristi Klaas says that the emission reduction targets are reasonable and realistic. According to the Peat Union, based on last year's production, the share of undervalued peat was at least 70 percent.
A study was conducted in Estonia to find out how peat decomposes. The study showed that in the horticultural sector, the period of peat use is short and decomposition is minimal. Professor Ain Kull from the University of Tartu says that the main decomposition of peat occurs during its reuse. Part of the peat never decomposes.
Kull says that the study could serve as a basis for calculating actual carbon emissions. But changing the system is not easy. The ministry is not in a hurry to change anything, but Klaas says that the study provides direction. Tiidermann says that the state should develop the right methodology.