Koalitsioonilepingu läbirääkimistel leppisid Reformierakond ja Eesti 200 kokku

Endise haridusministri Liina Kersna sõnul on muutuse mõte, et õpilased ei jääks põhikooli kinni. Nad saaksid sobivas vormis. Tunnistus näitaks edasisele õppeasutusele õpilase oskused ja teadmised. Kersna ütles, et põhikooli lõpueksam võiks olla järgmisesse kooliastmesse sisenemise vahend, mitte põhikoolist väljumise vahend.

Kersna sõnul võiks järgmine kooliaste õpilast hinnata. Vajadusel saaks anda abi, võtta vaheaasta või õppida veel midagi. Kui eriala ei vaja matemaatilist mõtlemist, võib õpilane minna se. Kui aga on vaja head matemaatikaoskust, tasub võtta aasta, et õppida järgi. Igal juhul peab õpilane saama õppida täisealiseks saamiseni. Järgmised haridusasutused peavad pakkuma võimalust parandada õppelüngid.

Haridusminister Kristina Kallas ütles, et põhikooli võib lõpetada, kui on täidetud. Kui lävendit ei täideta, kantakse tulemus ele. Sellise tunnistusega ei saa keskkooli või kutseerialale minna. Aga kutsekoolis saab õppelüngad täita ja seejärel omandada keskharidus.

Kersna sõnul praegune süsteem ei tööta hästi. Eelmisel aastal ei ületanud 24,5% õpilastest 51% lävendit. Seadus nõuab, et kool teeb lapsele järeleksami. Õpilane teeb kooli koostatud eksami ja saab 51%. Siis ta lahkub põhikoolist. Kersna sõnul vähendaks lõpetamise eelduse muutmine ärevust eksamite ees. Uuringud näitavad, et väiksema ärevusega on tulemused 16% kõrgemad.

Põhikooli lõpetamiseks peavad ka tulevikus korras olema. Kui tunnistusel on kahed, saab õpilane lõpetada ainult erandlikel juhtudel. Lapsevanem peab andma nõusoleku.

Reformierakond ja Eesti 200 peavad praegu läbirääkimisi pikema koalitsioonilepingu sõlmimiseks. Kõnelused võivad kesta maini.