Eesti geenivariandid ja ravimite kuhjumine

Ravimid ei mõju kõigile inimestele samamoodi. Mõnel inimesel tekivad , teisel ei anna ravi soovitud tulemust. Tartu Ülikooli teadlased ja arstid leidsid, et põhjuseks võib olla ravimite ja geenide koosmõju.

Teadlased uurisid kahte olulist maksaensüümi: CYP2C19 ja CYP2D6. Need ensüümid lagundavad ligikaudu 40% ravimeid. Uuringus leiti, et CYP2C19 geenist puuduva DNA lõiguga inimestel lagunevad ravimid aeglasemalt. See võib põhjustada ravimite kuhjumist kehas ja suurendada kõrvaltoimete ohtu.

Farmakogenoomika teadur Kristi Krebs selgitas, et tavaliselt väheneb ravimi sisaldus kehas pärast imendumist. Kuid CYP2C19 geeniprobleemidega inimestel see sageli ei toimu. Ravim võib kuhjuda kehas, mis võib halvendada ravi tulemust või suurendada kõrvaltoimete riski.

Geneetilisest testist üksi ei piisa. Uuring näitas, et ravimite lagunemist mõjutavad ka . Näiteks võivad seda mõjutada erinevate ravimite samaaegne kasutamine, haigused ja elustiil.

Uuringus selgus, et võib aeglustada nende lagunemist isegi neil inimestel, kellel on tavaline . See tähendab, et isegi samade geenidega inimestel võib ravimi toime olla erinev.

Uuringus osales 114 geenidoonorit. Neile anti väikeseid koguseid kahte ravimit: omeprasooli ja metoprolooli. Ravimite sisaldust veres mõõdeti kümnel ajahetkel, mis võimaldas täpselt hinnata ensüümide tegevust.

juhi Lili Milani sõnul oli uuring võimalik tänu geenidoonorite pühendumusele. Uuringu eesmärk oli mõista, kuidas mõjutavad ravimite toimet kehas.

Teadlased loodavad, et uuringu tulemused aitavad tulevikus ravimeid täpsemalt määrata ja vähendada kõrvaltoimete riski. Geenidoonorid saavad tutvuda oma CYP2C19 geeni aktiivsusega Minu Geenivaramu portaalis.

Raviskeemi muutmist tuleb alati teha koostöös arstiga. Uuringu tulemused tutvustati ka farmakogeneetiliste testide pakkujatele Eestis.