Sotsiaalministeeriumi plaan lubaks koolilapsi vanemate loata vaktsineerida

Sotsiaalministeeriumis on valminud e (NETS) väljatöötamiskavatsus. See puudutab ka laste vaktsineerimist. Eestis on vaktsineeritud laste hulk üle kümne aasta langenud. Kui see jätkub, suureneb .

Praeguses seaduses ei ole koolides. See tekitab segadust. "Selline olukord ei soodusta lapse huvide ja arvamuse parimat kaitset oma tervise küsimustes. Samuti võivad lapse ja vanema erinevad arvamused vaktsineerimise osas põhjustada konflikte," ütleb dokument. Dokument ei ole veel seaduseelnõu, seega ootavad seda ees arutelud ja analüüsid.

Ministeerium tahab olukorda parandada. Nad soovivad täpsustada kooliõdede ülesandeid, õigusi ja kohustusi vaktsineerimisel. Koolis vaktsineerimisel peaks kooliõel olema õigus hinnata lapse kaalutlusvõimet.

Sotsiaalminister Karmen Joller ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et kooliõdedel on see õigus juba olemas. Kuid praegune määrus seda otseselt ei sõnasta, seega on vaja seadust selgemaks muuta. "Kui tervishoiutöötaja nõustab last, peab ta arvestama vanusega. Kaheaastasele ei seleta nii, nagu seitsme-, kaheksa- või 16-17-aastasele," ütles ta. "Kui tervishoiutöötaja leiab, et laps on otsustusvõimeline, saab aru, miks on vaja vaktsiini, valuvaigistit või muud ravimit, siis laps peab aru saama, mille vastu see on, mis on riskid ja kasud ning laps saab ise otsustada."

Dokumendi kohaselt on need lapsed, kes sooviksid end vaktsineerida, kuid kelle vanemad seda ei luba, praegu . Muude terviseotsuste puhul kehtib Eestis printsiip, et laste nõusolekut ja arvamust tuleb küsida ja arvestada vastavalt arengutasemele. Kui laps pole võimeline otsust langetama, otsustab tema eest vanem. Kui aga seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselgelt lapse huve, ei või arstid seda järgida.

Erandiks on laste vaktsineerimine koolis. Sel puhul ei rakendata otsustusvõimelisuse kaalumise reeglit ja lapsevanema nõusolek on igal juhul vajalik. Ministeerium peab nüüd osapoolte õigusi ja kohustusi täpsustama, et võimaldada immuniseerimiskava paremini ellu viia.

"Teine muudatus, mida tahaksime teha, on see, et kooliõde peab küsima lapsevanemalt nõusolekut, et last vaktsineerida," ütles Joller. Ta märkis, et muude protseduuride, näiteks valuvaigisti andmise jaoks ei ole lapsevanema nõusoleku küsimist ette nähtud. Vaktsiinide puhul võib aga nõusoleku väljendamine olla tarbetult keerukas.

"Mõnikord tehakse seda e-maili teel, mõnikord paberil. Olen ka ise üks neist lapsevanematest, kes jõudis viimasel hetkel nõusoleku ära anda. See oli nii ebamugav: pead alla tõmbama faili, telefonis ma ei saanud seda täita, pidin arvutis pdf-i allkirjastama ja tagasi saatma. Kiire elutempo juures oli see väga pikk protsess," ütles Joller.

Ka ei ole välistatud, et lapsevanem leiab kevadel koolikotti tühjendades sealt kortsus paberi, mis osutub vaktsineerimise nõusolekuks. "Meil on olnud neid lapsevanemaid, kes ütlevad, et mu laps jäi vaktsineerimata, sest ma ei saanud allkirja anda. Teeme siis teistpidi, et allkirja annab see vähemus, kes ei soovi oma last vaktsineerida," ütles sotsiaalminister.

Esimene vaktsiin, mille lapsed koolieas saavad, on leetrite ja mumpsi oma 13-aastasena. Jolleri hinnangul on tegu otsustamiseks adekvaatse vanusega, kuid lähtuda tuleb igast lapsest individuaalselt. Lapsevanemad võiks Jolleri sõnul saada teavituse, mis ütleks, et alanud nädalal toimuvad koolis vaktsineerimised.

WHO soovituse kohaselt peaks raskete haiguste leviku takistamiseks olema laste 95 protsenti, teatud haiguste puhul 90 protsenti. Eestis oli 2023. aasta seisuga leetrite, mumpsi ja punetiste vastu revaktsineerimata üle 27 protsendi noortest. Kaheaastaste last seas oli samal ajal nende haiguste vastu vaktsineeritute hulk langenud 84 protsendini.