Sotsiaalministeeriumis on valminud
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus
e (NETS) väljatöötamiskavatsus. See puudutab ka laste vaktsineerimist. Eestis on vaktsineeritud laste hulk üle kümne aasta langenud. Kui see jätkub, suureneb
haiguspuhangute ja epideemiate oht
.
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus
Tõlge fraasile: nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus
EN
infectious disease prevention and control act
haiguspuhangute ja epideemiate oht
Tõlge fraasile: haiguspuhangute ja epideemiate oht
EN
risk of disease outbreaks and epidemics
Praeguses seaduses ei ole
selget korda alaealiste vaktsineerimise kohta
koolides. See tekitab segadust. "Selline olukord ei soodusta lapse huvide ja arvamuse parimat kaitset oma tervise küsimustes. Samuti võivad lapse ja vanema erinevad arvamused vaktsineerimise osas põhjustada konflikte," ütleb dokument. Dokument ei ole veel seaduseelnõu, seega ootavad seda ees arutelud ja analüüsid.
selget korda alaealiste vaktsineerimise kohta
Tõlge fraasile: selget korda alaealiste vaktsineerimise kohta
EN
clear procedure for vaccinating minors
Ministeerium tahab olukorda parandada. Nad soovivad täpsustada kooliõdede ülesandeid, õigusi ja kohustusi vaktsineerimisel. Koolis vaktsineerimisel peaks kooliõel olema õigus hinnata lapse kaalutlusvõimet.
Sotsiaalminister Karmen Joller ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et kooliõdedel on see õigus juba olemas. Kuid praegune määrus seda otseselt ei sõnasta, seega on vaja seadust selgemaks muuta. "Kui tervishoiutöötaja nõustab last, peab ta arvestama vanusega. Kaheaastasele ei seleta nii, nagu seitsme-, kaheksa- või 16-17-aastasele," ütles ta. "Kui tervishoiutöötaja leiab, et laps on otsustusvõimeline, saab aru, miks on vaja vaktsiini, valuvaigistit või muud ravimit, siis laps peab aru saama, mille vastu see on, mis on riskid ja kasud ning laps saab ise otsustada."
Dokumendi kohaselt on need lapsed, kes sooviksid end vaktsineerida, kuid kelle vanemad seda ei luba, praegu
ebavõrdses olukorras
. Muude terviseotsuste puhul kehtib Eestis printsiip, et laste nõusolekut ja arvamust tuleb küsida ja arvestada vastavalt arengutasemele. Kui laps pole võimeline otsust langetama, otsustab tema eest vanem. Kui aga seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselgelt lapse huve, ei või arstid seda järgida.
ebavõrdses olukorras
Tõlge fraasile: ebavõrdses olukorras
EN
in an unequal situation
Erandiks on laste vaktsineerimine koolis. Sel puhul ei rakendata otsustusvõimelisuse kaalumise reeglit ja lapsevanema nõusolek on igal juhul vajalik. Ministeerium peab nüüd osapoolte õigusi ja kohustusi täpsustama, et võimaldada immuniseerimiskava paremini ellu viia.
"Teine muudatus, mida tahaksime teha, on see, et kooliõde peab küsima lapsevanemalt nõusolekut, et last vaktsineerida," ütles Joller. Ta märkis, et muude protseduuride, näiteks valuvaigisti andmise jaoks ei ole lapsevanema nõusoleku küsimist ette nähtud. Vaktsiinide puhul võib aga nõusoleku väljendamine olla tarbetult keerukas.
"Mõnikord tehakse seda e-maili teel, mõnikord paberil. Olen ka ise üks neist lapsevanematest, kes jõudis viimasel hetkel nõusoleku ära anda. See oli nii ebamugav: pead alla tõmbama faili, telefonis ma ei saanud seda täita, pidin arvutis pdf-i allkirjastama ja tagasi saatma. Kiire elutempo juures oli see väga pikk protsess," ütles Joller.
Ka ei ole välistatud, et lapsevanem leiab kevadel koolikotti tühjendades sealt kortsus paberi, mis osutub vaktsineerimise nõusolekuks. "Meil on olnud neid lapsevanemaid, kes ütlevad, et mu laps jäi vaktsineerimata, sest ma ei saanud allkirja anda. Teeme siis teistpidi, et allkirja annab see vähemus, kes ei soovi oma last vaktsineerida," ütles sotsiaalminister.
Esimene vaktsiin, mille lapsed koolieas saavad, on leetrite ja mumpsi oma 13-aastasena. Jolleri hinnangul on tegu otsustamiseks adekvaatse vanusega, kuid lähtuda tuleb igast lapsest individuaalselt. Lapsevanemad võiks Jolleri sõnul saada teavituse, mis ütleks, et alanud nädalal toimuvad koolis vaktsineerimised.
WHO soovituse kohaselt peaks raskete haiguste leviku takistamiseks olema laste
vaktsiiniga hõlmatus
95 protsenti, teatud haiguste puhul 90 protsenti. Eestis oli 2023. aasta seisuga leetrite, mumpsi ja punetiste vastu revaktsineerimata üle 27 protsendi noortest. Kaheaastaste last seas oli samal ajal nende haiguste vastu vaktsineeritute hulk langenud 84 protsendini.
vaktsiiniga hõlmatus
Tõlge fraasile: vaktsiiniga hõlmatus
EN
vaccine coverage
The Ministry of Social Affairs has prepared a draft for the Infectious Disease Prevention and Control Act (NETS). This also concerns children's vaccination. In Estonia, the number of vaccinated children has been declining for over a decade. If this continues, the risk of disease outbreaks and epidemics will increase.
The current law does not have clear rules regarding the vaccination of minors in schools. This creates confusion. "Such a situation does not promote the best protection of the child's interests and opinions regarding their health. Additionally, differing opinions between the child and parent regarding vaccination can lead to conflicts," the document states. The document is not yet a draft law, so discussions and analyses await.
The ministry wants to improve the situation. They aim to clarify the tasks, rights, and obligations of school nurses in vaccination. During school vaccination, the school nurse should have the right to assess the child's decision-making capacity.
Social Minister Karmen Joller said in the Vikerraadio program "Uudis+" that school nurses already have this right. However, the current regulation does not explicitly state this, so the law needs to be made clearer. "When a healthcare worker advises a child, they must take age into account. You don't explain to a two-year-old the same way as to a seven-, eight-, or 16-17-year-old," she said. "If the healthcare worker finds that the child is capable of making decisions, understands why a vaccine, painkiller, or other medication is needed, then the child must understand what it is for, what the risks and benefits are, and the child can decide for themselves."
According to the document, children who wish to be vaccinated but whose parents do not allow it are currently in an unequal situation. For other health decisions, Estonia follows the principle that children's consent and opinions must be asked and considered according to their level of development. If the child is not capable of making a decision, the parent decides for them. However, if the legal representative's decision clearly harms the child's interests, doctors cannot follow it.
An exception is the vaccination of children in school. In this case, the rule of considering decision-making capacity is not applied, and parental consent is always required. The ministry must now clarify the rights and obligations of the parties to better implement the immunization program.
"Another change we would like to make is that the school nurse must ask for parental consent to vaccinate the child," said Joller. She noted that for other procedures, such as administering painkillers, parental consent is not required. However, expressing consent for vaccines can be unnecessarily complicated.
"Sometimes it's done via email, sometimes on paper. I am also one of those parents who managed to give consent at the last moment. It was so inconvenient: you have to download a file, I couldn't fill it out on my phone, I had to sign the PDF on the computer and send it back. With a fast-paced life, it was a very lengthy process," said Joller.
It is also not excluded that a parent, while emptying their child's school bag in the spring, finds a crumpled paper that turns out to be a vaccination consent form. "We have had parents who say that my child was not vaccinated because I couldn't sign. So let's do it the other way around, where the minority who do not want to vaccinate their child gives the signature," said the social minister.
The first vaccine that children receive at school age is for measles and mumps at the age of 13. According to Joller, this is an adequate age for decision-making, but each child must be considered individually. Parents could, according to Joller, receive a notification stating that vaccinations will take place at school during the upcoming week.
According to WHO recommendations, to prevent the spread of serious diseases, vaccination coverage among children should be 95 percent, and for certain diseases, 90 percent. In Estonia, as of 2023, over 27 percent of young people were not revaccinated against measles, mumps, and rubella. Among two-year-olds, the vaccination rate for these diseases had fallen to 84 percent at the same time.