Vene impeeriumis oli
kirik riigi alluvuses
. Vaimulikud kohtusid eraldi seaduse järgi. Tartu Ülikooli üliõpilane Karl Kristofer Alp uuris, kuidas
kirikukohtu süsteem muutus
Eesti Vabariigis.
kirik riigi alluvuses
Tõlge fraasile: kirik riigi alluvuses
EN
church under state control
kirikukohtu süsteem muutus
Tõlge fraasile: kirikukohtu süsteem muutus
EN
church court system changed
1920. aastatel moodustasid
kristlased Eestis üle 90% elanikkonnast
. Enamik neist kuulusid
Eesti Evangeeliumi luteri usu kirik
usse (EELK). Kirikul oli suur tähtsus, kuid selle roll on tänapäeval vähenenud.
kristlased Eestis üle 90% elanikkonnast
Tõlge fraasile: kristlased Eestis üle 90% elanikkonnast
EN
Christians made up over 90% of Estonia's population
Eesti Evangeeliumi luteri usu kirik
Tõlge fraasile: Eesti Evangeeliumi luteri usu kirik
EN
Estonian Evangelical Lutheran Church
Alp uuris kirikukohtu tegevust aastatel 1918–1934. Sel ajal pidi
kirik kohanduma demokraatliku riigi õigusruumi
. Kuigi
põhiseadus ütles, et riigikirikut ei ole
, võttis aega, kuni see jõudis seadustesse.
kirik kohanduma demokraatliku riigi õigusruumi
Tõlge fraasile: kirik kohanduma demokraatliku riigi õigusruumi
EN
church adapting to the legal framework of a democratic state
põhiseadus ütles, et riigikirikut ei ole
Tõlge fraasile: põhiseadus ütles, et riigikirikut ei ole
EN
the constitution stated that there is no state church
Kirikukohtu ajalugu ulatub 13. sajandisse, kui Eesti alad ristiusustati. Katoliku kirikul oli oma õigussüsteem, mis mõjutas ka ilmalikku õigust. Eestis tegutsesid piiskopikohtud, mis tegelesid näiteks ketserluse ja sugukõlvatusega.
17. sajandist alates toimus
kohtupidamine luterlikus kirikus konsistooriumites
. Konsistooriumid tegelesid usuelu küsimustega, pidasid järelevalvet koguduste üle ja eksamineerisid vaimulikke. Konsistooriumi otsused olid olulised ja neid võidi apelleerida.
kohtupidamine luterlikus kirikus konsistooriumites
Tõlge fraasile: kohtupidamine luterlikus kirikus konsistooriumites
EN
court proceedings in the Lutheran church took place in consistories
1832. aastal kehtestati Vene impeeriumis luteri kiriku seadus. Sellega allutati konsistooriumid ülemkonsistooriumile Peterburis. Kiriku kohtusüsteem muutus kaheastmeliseks. Konsistooriumid kuulusid Vene impeeriumi kohtusüsteemi.
Eesti Vabariigi loomine ei peatanud konsistooriumi tegevust. Kuigi
riik ja kirik pidid lahku minema
, jäi kirikul palju ülesandeid, nagu abielude registreerimine ja kalmistute haldamine. Konsistoorium jätkas kohtupidamist vanadel alustel.
riik ja kirik pidid lahku minema
Tõlge fraasile: riik ja kirik pidid lahku minema
EN
the state and church had to separate
1925. aastal võeti vastu seadus, mis lahutas riigi ja kiriku. Kirikud said rohkem vabadust, kuid kaotasid mõned ülesanded. Konsistooriumi pädevus lahutusasjades kadus 1923. aastal.
1926. aastal loodi kirikus Vaimulik Ülemkohus, mis lahendas konsistooriumi otsuste apellatsioone. See oli professionaalne institutsioon, kus töötasid tunnustatud juristid. Vaimulik Ülemkohus tegutses 1935. aastani.
Nõukogude okupatsiooni ajal kirikukohtud suleti, kuid Saksa okupatsiooni ajal jätkus nende tegevus. Eesti taasiseseisvumise järel taastati kirikukohtud, kuid 2021. aastal need likvideeriti. Nüüd lahendatakse vaidlused Piiskoplikus nõukogus.