Eestikeelsele õppele üleminek vähendab vene koolidesse pürgijate arvu

Eelmisel sügisel algas es üleminek eestikeelsele õppele. Esimesed ja neljandad klassid alustasid õppetööd . Tänavu sügisel liituvad eestikeelse õppega järgmised sama astme klassid. Uus olukord mõjutab vene emakeelega perede koolieelistusi.

Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin ütles, et eelmisel aastal suurt vahet koolieelistustes veel näha ei olnud. Täna on olukord teine. Praeguseks on saanud ligi 3200 lapsevanema avalduse. Neist 2265 tahavad lapse kooliks eestikeelset kooli ja 980 varasemat vene kooli, millest nüüd on saanud .

Kui vaadata linnaosade kaupa, siis on selge tendents Haaberstis ja Lasnamäel. Kaks Lasnamäe eestikeelset kooli on väga populaarsed, aga id on kaks aastat järjest taotlusi kaotanud. Haaberstis on kaks eestikeelset kooli järjest rohkem taotlusi saanud ja kaks-kolm i on taotlusi kaotanud.

Taotluste arv idesse on praeguseks 200 õpilase võrra väiksem kui möödunud aastal. Ühelt poolt on demograafiline langus, teiselt poolt on näha, et kahe aasta lõikes on 350 avaldust vähem idesse ja umbes 300 võrra rohkem eesti koolidesse.

Samas oli eelmise nädala seisuga veel 700 esimesse klassi astuja koolieelistuse kohta avaldus linnale esitamata. Linn üritab nende laste vanemaid kätte saada ja nad elukohale lähimasse kooli suunata. Kui 2023. aastal moodustasid esimesse klassi astumise avaldustest 38 protsenti i koha taotlused, siis praeguseks on see protsent vähenenud 30-ni.

Linnavalitsus on avanud neli ülelinnalise vastuvõtuga klassi t rääkivatele lastele. See on vähendanud ide kaotust umbes ühe protsendi võrra. Pikas plaanis tuleb al selle probleemiga tegeleda, et terve rida e kaotab lapsi ja piirkondlikud eestikeelsed koolid on samal ajal ülerahvastatud.

Seega peab üha enam eestikeelseid õpilasi idesse tulema. Sellel aastal peab C1-tasemel eesti keelt valdavaid või eesti emakeelega õpetajaid neisse koolidesse lisanduma. 88 õpetajat, kelle praegune keeletase on B1, said ajapikendust ja peavad sooritama uue eksami augustiks. Kui neil see ei õnnestu, tuleb nende asemele palgata .

Protsess on käimas, et id saavad eestikeelseks. Otsene ruumipuudus on praeguse olukorra tõttu tekkinud ainult ühes Lasnamäe koolis, kuhu on esitatud liiga palju taotlusi. Seda kompenseerib riiklik ja ka linnapoolne palgafondi-, pearahatoetus.

Seni on koolid uue olukorraga väga hästi hakkama saanud. Näiteks Haabersti Järveotsa gümnaasium ning Laagna ja Kuristiku gümnaasium Lasnamäel, kus asjad üha paremini sujuvad. Kuna praegune uue aasta eelarvet kokku ei pane, siis see on juba järgmise e koosseisu arutada.

Kokkuvõtteks peaksid id aja jooksul täiesti eestikeelseks muutuma. Abilinnapea sõnul peaks seda võimalust tutvustama ka lapsevanematele. Näiteks tuleks koolijuhtidel, klassiõpetajatel või eesti keele õpetajatel käia lasteaedades rääkimas, et lapsi i kutsuda.

Tallinna on seadnud sihiks, et ei ületaks seaduses ette nähtud piirarvu, mis on 24. Praeguse seisuga on neli kooli, kus 24 õpilasega klassidesse laste paigutamisega probleem tekib. Ühes neist koolidest otsitakse kooli lähedusse ajutisi lisaruume.

Jašin ei usu, et piisavalt eesti keeld valdavate õpetajate leidmine probleemiks kujuneks. Küll aga teeb muret õpetajakutsega pedagoogide osakaalu langus. Eelmisel aastal olid pooled värvatud õpetajatest ilma kutseta. Kokkuvõttes on as kutsega õpetajate arv langenud ühe protsendi võrra.

Septembriks otsib Tallinn 200 haridustöötajat ehk õpetajat või tugispetsialisti.