Vetelpääste muutub veekeskustes ja ujulates kohustuslikuks

Alates 1. jaanuarist 2026 peavad kõik tagama e. See kehtib ka ele. See võib tuua lisakulusid kohalikele omavalitsustele.

Uus määrus jõustub 1. septembril. See kohustab ujulaid ja veekeskusi tagama sukeldumisvõimelise vetelpäästja kohaloleku. Vetelpäästjal ei pea olema t, kuid ta peab suutma sukelduda basseini sügavaimasse ossa ja sealt inimest välja tuua.

Iga ujula peab ise otsustama, kuidas t tagada. Sügavamates basseinides võib vaja minna lisavarustust või erikoolitust. Näiteks on Tallinna Kalevi ujula basseinid sügavamad kui Pärnu Raba ujula omad. Seetõttu peab ka vetelpääste olema erinev.

Vetelpääste suurendab külastajate turvalisust. See võimaldab kiiresti abi osutada. 2018. aastal oli ega vetelpäästja vaid 21,5% ujulatest. 2023. aastal juhtus Eestis 84 veeõnnetust.

Vetelpäästja aitab vähendada õnnetuste riski. Kuid igaüks peab ise ka . Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor toetab uut nõuet. Ta ütleb, et vetelpäästja kohustused peaksid olema selgemad. Vetelpäästja vastutus on suur, seega peab ta teadma oma ülesandeid hästi.

Uued nõuded mõjutavad ka kohalikke omavalitsusi. Nad peavad hoolitsema ka e eest. See võib tuua kaasa lisakulusid.

Eestis on 205 ujulat omavat asutust. Kokku on 232 ujulat ja 489 basseini. 2023. aastal juhtus Pärnus . Kohus mõistis ettevõtte ja selle töötaja õigeks. Prokurör ja kannatanu vaidlustasid kohtu otsuse. Kohtuasi jätkub nüüd .