Õpetaja: Ida-Viru venekeelsetel lastel on üha enam huvi eesti keelt õppida

Õpetaja: Ida-Viru venekeelsetel lastel on üha enam huvi eesti keelt õppida

Muukeelsetes koolides on alates sügisest õppetöö 1. ja 4. klassis olnud eestikeelne. Kohtla-Järve koolide algklasside õpetajad ütlevad, et mida aeg edasi, seda rohkem saavad Eestis elavad muukeelsed pered ja õpilased aru eesti keeles õppimise vajadusest.

Laulmise kõrval on Kohtla-Järve Ahtme kooli algklassilaste . Numbrid on nii eesti kui ka vene keeles samad. Ühe lemmikuna nimetati ka informaatikat.
Õpilane Maija Ravlussevitš ütles, et pärast lasteaeda kooli tulles oli veidi raske. Suvega olid meelest läinud, kuid koolis sai taas kõik ilusti meelde tuletatud.
1. klassi õpetaja Heli Lebedeva sõnul tuleb kooli aina lapsi. "Lasteaiad teevad head tööd - aastast aastasse tulevad sealt lapsed, kes oskavad paremal määral eesti keelt rääkida. Nii et lasteaedadele suur aplaus," sõnas Lebedeva.
Õpetaja Katrin Veberi sõnul on suhtumine eesti keelde muutunud aja jooksul positiivsemaks. "Minu klassi ja nad tahavad, et lapsed saaksid keele selgeks, ning nad ka ise proovivad minuga rääkida eesti keeles ning mõni räägib täiesti puhtalt eesti keeles," ütles Veber.
Veberi hinnangul saavad ka lapsed paremini aru, et . "Ei ole enam sellist suhtumist, et 'ma ei räägi seda'. Pigem on, et 'jah, ma tahan seda rääkida, mul on seda vaja, ma elan selles riigis ja mulle on oluline see keel'," lausus Veber.
Kõlanud on kurtmised, et muukeelsete laste eesti keeles õpetamiseks on puudu metoodilistest materjalidest. Lebedeva sõnul sõltub kõik eelkõige õpetajast. "Praegu on metoodiliseks materjaliks õpetaja ise. Õpetaja, kes tantsib, õpetaja, kes räägib, õpetaja, kes räägib ja joonistab ja kirjutab ning teeb seda koos lastega. Kindlasti oleks vaja interaktiivseid vahendeid, see aitab ja see lastele meeldib. See aitaks paremini neid arendada," rääkis Lebedeva.