Meie ühiskonnas on kokku lepitud, et
täisealiseks saadakse 18-aastaselt
. Kuni selle vanuseni peavad noored tõestama oma oskusi ja teadmisi. Aga eksperdid ütlevad, et lapsed peaksid saama
otsustamist harjutada juba varem
.
täisealiseks saadakse 18-aastaselt
Tõlge fraasile: täisealiseks saadakse 18-aastaselt
EN
one becomes an adult at 18
otsustamist harjutada juba varem
Tõlge fraasile: otsustamist harjutada juba varem
EN
practice decision-making earlier
Kristi Paron, Tartu Ülikooli lektor, ütleb, et
täiskasvanute otsused peavad olema mõistlikud
ja kaalutletud. Aga noortel on rangemad reeglid ja neid testitakse tihti.
täiskasvanute otsused peavad olema mõistlikud
Tõlge fraasile: täiskasvanute otsused peavad olema mõistlikud
EN
adults' decisions must be reasonable
Eesti noored saavad valida kohaliku omavalitsuse volikogusse juba 16-aastaselt. Kuid nende
koolikohustus pikenes
hiljuti 18. eluaastani.
koolikohustus pikenes
Tõlge fraasile: koolikohustus pikenes
EN
compulsory education was extended
Pirko Tõugu, Tartu Ülikooli professor, räägib, et
otsustamine on oluline
nii väikeste kui suurte asjade puhul. Näiteks, kas juua kohvi või teed, või kas osta uus korter.
otsustamine on oluline
Tõlge fraasile: otsustamine on oluline
EN
decision-making is important
Õiguslikult paneb lapse õigused paika ÜRO lapse õiguste konventsioon. Selle järgi on igal lapsel õigus osaleda oma elu puudutavates otsustes.
Kristi Paron ütleb, et
lapse otsustusoskus kasvab
järk-järgult. 15–16-aastased saavad otsuseid teha sarnaselt täiskasvanutega.
lapse otsustusoskus kasvab
Tõlge fraasile: lapse otsustusoskus kasvab
EN
child's decision-making skills grow
Pirko Tõugu lisab, et lapse otsustusoskust saab harjutada turvalistes tingimustes. Näiteks, kas panna külma ilmaga sukapüksid jalga või kas valida punased või rohelised sukapüksid.
Paron arvab, et vanemad peaksid lapse otsustamisõigust järk-järgult suurendama. Näiteks, väiksem laps saab valida sukapükste värvi, aga suurem laps saab valida huviringi.
Eksperdid leiavad, et otsustamise harjutamine aitab noortel saada headeks kodanikeks. Selleks on oluline, et laps saaks
igapäevaelus väikeseid otsuseid teha
.
igapäevaelus väikeseid otsuseid teha
Tõlge fraasile: igapäevaelus väikeseid otsuseid teha
EN
make small decisions in everyday life
In our society, it is agreed that adulthood is reached at the age of 18. Until that age, young people need to demonstrate their skills and knowledge. But experts say that children should be able to practice decision-making earlier.
Kristi Paron, a lecturer at the University of Tartu, says that adult decisions must be reasonable and considered. But young people have stricter rules and are often tested.
Estonian youth can vote in local government councils from the age of 16. However, their compulsory education was recently extended until the age of 18.
Pirko Tõugu, a professor at the University of Tartu, says that decision-making is important for both small and large matters. For example, whether to drink coffee or tea, or whether to buy a new apartment.
Legally, children's rights are established by the UN Convention on the Rights of the Child. According to this, every child has the right to participate in decisions that affect their lives.
Kristi Paron says that a child's decision-making ability grows gradually. 15–16-year-olds can make decisions similarly to adults.
Pirko Tõugu adds that a child's decision-making skills can be practiced in safe conditions. For example, whether to wear long johns in cold weather or whether to choose red or green long johns.
Paron believes that parents should gradually increase their child's decision-making rights. For example, a younger child can choose the color of their long johns, while an older child can choose an extracurricular activity.
Experts find that practicing decision-making helps young people become good citizens. For this, it is important that a child can make small decisions in everyday life.