11. veebruar 2026

Pealtnägija eksperiment: kuidas värvatakse telefonikelme?

Pealtnägija experiment: how are phone scammers recruited?

Eestis on kasvanud. Pettused tehakse enamasti eesti keeles. Politsei, pankad ja meedia hoiatavad, kuid petukõnesid tehakse ikka rohkem.

Äripäeva ajakirjanik Polina Volkova leidis Telegramist kuulutuse, kus pakuti hea eesti keele oskajale tööd Ukrainas. Kuulutuses öeldi, et tööandja katab ja pakub boonuseid. Palk võib olla kuni 5000 euro nädalas.

Politsei näeb selliseid kuulutusi . Kuulutustes kirjeldatakse täpselt töökoha kohta ja palku.

Pealtnägija ja Äripäeva ajakirjanikud korraldasid eksperimendi, kus nad pakkusid ennast kelmide tööle. Esialgu käis suhtlus chati kaudu. Värbaja rääkis ja kontrollis kandidaati. Kui kõik oli korras, edastati kandidaat järgmisele inimesele, kes võttis ühendust Telegramis.

Mõne päeva pärast lepiti kokku . Venekeelne ajakirjanik Artur Tooman kehastus Tallinnas elavaks Sergeiksi, kes oli huvitatud kõnekeskuse tööst. Intervjuus öeldi, et lepingut ei ole, aga tööd teha saab.

Politsei ütleb, et sellised värbamised on viimasel aastal rohkem levinud. Sageli värvatakse inimesi kõnekeskusesse, kus tehakse pettusi. Pettused toimivad läbi kahe kõne: esimene kõne näiteks nimel, teine pangast.

Viimastel aastatel on Eestis toimunud suuri telefonipettusi. Ohvreid oli 59 ja nendelt peteti välja umbes 600 000 eurot. Pettijad esinesid politsei, panga või maksuameti töötajate rollis.

Ohvrid olid nii noored kui vanad, lihtsad ja kõrgharitud inimesed. Mõned kaotasid väga palju raha. Pettijad võtsid ära nii kui füüsilise pangakaardi .

Värbati ka , kes kohtasid ohvritega ja võtsid nende pangakaardid. Hiljutises kohtuasjas oli viis noort, kes olid kullerite rollis. Kõik olid vene keelt kõnelevad ja umbes 20-aastased.

Kullerid said raha välja võtmisest 5-10% tulu. Politsei ei suutnud välja selgitada, kes raha edasi andis.

Darja, üks , ütles, et ta sai hiljem aru, et osales kelmuses. Ta ei teadnud täpselt, mis toimub.

Politsei sai kulleritele jälile tänu ohvrite avaldustele. Darja ja teised kelmid tunnistasid süüd ja mõisteti . Nad pidid tagasi maksma kõik petetud raha.

Eksperimendi jätkus. Värbajad olid huvitatud eesti keelt kõnelevatest inimestest. Nad öeldi, et kui keegi räägib eesti või leedu keelt, siis töökoht on Ukrainas Užgorodis. Töötingimused on hea: palk 1600 eurot, ja sõit.

Värbajad kontrollisid kandidaatide eesti keele oskust. Jaanuaris toimus järgmine intervjuu, kus seda kontrolliti. Kandidaat sai hakkama.

Kui katse tegijad hakkasid venitama, läks värbaja närvi. Ta ütles, et kandidaat saab Ukrainas mugavad tingimused ja palka.

Poliis ütleb, et on raske tabada kõnekeskuste juhte. Kuigi tehakse rahvusvahelist koostööd, tekivad uued kõnekeskused kiiresti.

Prokurör Neare-Vaarmanni sõnul on lihtne jälgi peita. Näiteks telefonikõned võivad näida, et tehakse Saksamaalt, aga tegelikult ei tea, kust helistatakse.

Darja lisab, et paljud Eestis töötavad Ukrainas kelmidena. Ta usub, et kelmid ei saa kunagi kõike raha tagasi maksta.

Phone scams have increased in Estonia. The scams are mostly conducted in Estonian. The police, banks, and media warn about them, but fraudulent calls continue to rise.

Äripäev journalist Polina Volkova found an advertisement on Telegram offering a job in Ukraine for someone with good Estonian skills. The ad stated that the employer would cover flight tickets and offer bonuses. The salary could be up to 5,000 euros per week.

The police see such ads in instant messaging apps. The ads describe the job and salary in detail.

Pealtnägija and Äripäev journalists conducted an experiment where they offered themselves as scammers. Initially, communication took place via chat. The recruiter spoke with and screened the candidate. If everything was in order, the candidate was passed on to another person who contacted them on Telegram.

After a few days, a job interview was arranged. Russian-speaking journalist Artur Tooman posed as Sergey, a Tallinn resident interested in call center work. During the interview, it was stated that there was no contract, but work could be done.

The police say such recruitments have become more common in the past year. Often, people are recruited into call centers where scams are conducted. The scams work through two calls: the first call, for example, in the name of the health insurance fund, and the second from a bank.

In recent years, major phone scams have occurred in Estonia. There were 59 victims, and about 600,000 euros were stolen. The scammers posed as police officers, bank employees, or tax officials.

The victims were both young and old, simple and highly educated people. Some lost a lot of money. The scammers took both online bank accounts and physical bank cards with PIN codes.

Couriers were also recruited to meet with victims and take their bank cards. In a recent court case, five young people acted as couriers. All were Russian-speaking and around 20 years old.

The couriers received 5-10% of the withdrawn money. The police could not determine who passed the money further.

Darya, one of the couriers, said she later realized she was involved in fraud. She did not know exactly what was happening.

The police tracked down the couriers thanks to victims' reports. Darya and other scammers confessed and were given conditional sentences. They had to repay all the stolen money.

The experiment continued. Recruiters were interested in Estonian-speaking people. They said that if someone spoke Estonian or Lithuanian, the job would be in Uzhhorod, Ukraine. The working conditions were good: a salary of 1,600 euros, free accommodation, and travel.

The recruiters checked the candidates' Estonian skills. In January, another interview took place where this was tested. The candidate succeeded.

When the experimenters started delaying, the recruiter got nervous. They said the candidate would get comfortable conditions and a salary in Ukraine.

The police say it is difficult to catch call center leaders. Although international cooperation is in place, new call centers emerge quickly.

According to prosecutor Neare-Vaarmann, it is easy to hide traces in the cyber world. For example, phone calls may appear to come from Germany, but in reality, it is unknown where they originate.

Darya adds that many working in Estonia are scammers in Ukraine. She believes the scammers will never repay all the money.