Eestlaste arusaam tööst on muutunud

Eestlaste arusaam tööst on muutunud

Töö tähendus Eestis on aja jooksul muutunud. Varem oli see raske füüsiline töö, nüüd räägitakse tehisarust ja lühemast töönädalast.

Eesti keeles on palju vanasõnu töö kohta. Need näitavad, kuidas inimesed erinevatel aegadel tööle suhtusid. Näiteks ütlus " " on nõukogude ajast. See näitab sundtööd. Aga on ka ütlusi, mis kiidavad tööd, nagu " ".
Ajaloolane Andres Adamson ütleb, et paljud vanasõnad on pärit talupoegadelt. Näiteks " " või " ". Samuti räägitakse, et töö eest peab saama tasu. Näiteks " ".
Inimesed jagunevad töö suhtes kolmeks. Mõned , teised elamiseks ja kolmandad püüavad . Majandusteadlane Maaja Vadi ütleb, et Eestis töötab 69% inimestest elamiseks. Ainult 16% elab töötamiseks.
Töökultuur on oluline riigi majandusele. Näiteks tuumajaama ehitamisel tuleb mõelda, kas me suudame seda hoida. Töökultuuri mõjutavad ajalugu, inimese arusaamad ja juhtimine. Hea juhtimine suurendab tootlikkust.
Varem oli töö hooajaline. Sügisel tehti palju tööd, talvel vähem. Pärisorjus tuli Eestisse 17. sajandil. See oli seotud teravilja suurtootmisega. Tööaeg reguleeriti alles 20. sajandil. Enne seda töötati kaua, näiteks 11,5 tundi päevas.
Naiste ja meeste palgad olid erinevad. Näiteks 1875. aastal sai sulane üle 15 rubla, aga teenijatüdruk ainult 7,5 rubla. Tänapäeval on vahe väiksem, kuid see on endiselt probleem.
Tänapäeval on töö mitmekesine. Inimesed otsivad eneseteostust. Uued trendid on ja tehisaru. Neljapäevane töönädal on mõnes ettevõttes edukas. Tehisaru muudab palju töökohti, eralt madalama palgaga ametid.
Noored inimesed tahavad tööl ka isiksuse arengut. Nad hindavad loodussäästlikkust ja ausust. Juhtimiskultuur on Eestis oluline arengukoht. Hea juhtimine mõjutab, kuidas töötajad oma tööst mõtlevad.