Noorena lapsendatud otsivad täiskasvanuna aina julgemalt oma juuri

Viimase viie aasta jooksul on sotsiaalkindlustusameti poole pöördunud 335 inimest. Nad tahavad teada oma lapsendamise ja bioloogilise päritolu kohta. Mõned pered hoiavad lapsendamist saladuses. Aga tõe selgumine võib kõigi .

Lapsendatud inimesed hakkavad oma juurte otsimist alustama sageli lapsepõlves. Näiteks Eva Näf lapsendati juba sünnitusmajas. Eva ei saanud pikalt oma vanematelt kinnitust. Ta hakkas otsima sünnitusmajast ja arhiividest. Lõpuks ta leidis kontaktid oma bioloogiliste vanematega. 'Mu bioloogiline ema suri kuu aega tagasi. Mul on õed-vennad ja nad küsisid, kas ma tahaksin nendega suhelda. Ma tahtsin ja kuu aega hiljem me kohtusime,' ütles Näf.

Sotsiaalkindlustusameti spetsialist Elo Tenusaar ütleb, et on inimlik vajadus. Inimesed tahavad teada, kust nende tulevad. Eelmisel aastal esitas ametile avalduse 52 inimest. 28-le õnnestus anda soovitud . Protsessi takistavad sageli hirmud. 'Inimesed kardavad, et nad võivad oma lähedastele haiget teha. Nad kardavad hukkamõistu, peresuhete halvenemist,' ütles Tenusaar.

Nõukogude ajal oli tavaline lapsendamist varjata. Aastatel 1970 kuni 1995 oli Eestis lubatud muuta lapsendatud lapse sünniaega kuni kolme kuu võrra. See on tekitanud tänapäeval ootamatuid avastusi. Näf on üks neist, kellel on kaks sünnipäeva. 'Mu abikaasa sündis täpselt nende kahe nädala vahel. Ma võin olla temast nii noorem kui vanem,' ütles Näf.

Riik valmistab praegu ette t. See annaks lapsendatud inimesele õiguse teada oma lapsendamise kohta. 'Last lapsendades ei saa ku peita. See on osa temast. Me tahame, et meie lähedased oleksid meiega ausad,' ütles Tenusaar.

Näf ütleb: 'Ma tean nüüd, kes ma olen ja kust ma tulen. See mu teeb kindlasti elu lihtsamaks.' Tenusaar ütleb, et veel ei ole teada, millal jõustub.