Koolikohustuse vanusepiiri tõstmine tuli koolijuhtidele üllatusena

Koolikohustuse vanusepiiri tõstmine tuli koolijuhtidele üllatusena

Koolijuhid teadsid, et kohustuslik kooliskäimise iga pikeneb 17 aastalt 18-le. Üllatuslikult selgus, et muudatus kehtib juba sellest õppeaastast, 1. septembrist.

Koolijuhid teadsid, et 17 aastalt 18-le. See muudatus pidi algama järgmisest õppeaastast ehk 2026. aasta sügisel. Üllatuslikult selgus, et muudatus kehtib juba selle aasta 1. septembrist.
Koolijuhtide ühenduse juhatuse esimees Urmo Uiboleht ütles, et . Ta lisas, et sellele, miks selline olukord tekkis. Samuti tuleb parandada kommunikatsiooni, et ei tekiks segadust.
Üks direktor arvas sügisel gümnaasiumiõpilase koolist välja, tuginedes kooli kodukorra tingimustele. Õpilane vaidlustas otsuse. Siis selgus, et ja .
Eelmise aasta lõpul kiitis riigikogu heaks seadusemuudatused. Nende järgi pikeneb kohustuslik kooliskäimine 18. eluaastani. Seni oli piir 17 aastat. Uut korda ei rakendata neile, kes lõpetasid põhikooli enne selle aasta 1. septembrit või said enne seda 17-aastaseks.
Koolijuhtide arvates pidi muudatus algama järgmisest sügisest. Nad tahavad, et praegu kehtiks veel vana kord. See annaks neile rohkem aega teha vajalikke muudatusi töökorralduses.
Uiboleht rääkis, et ja hindamise korda. Samuti tuleb leida lahendusi õpilaste õppelünkade täitmiseks. Uute meetodite jaoks on vaja aega, koostööd ja häid lahendusi.
Haridusministeeriumi selgitusel tekitab segadust üks seadusepunkt. See punkt kirjeldab koolist väljaarvamise tingimusi. Seni võis kool kehtestada lisatingimusi väljaarvamiseks, kuid nüüd võib seda teha ainult 18-aastastele ja vanematele õppuritele.
Ülle Matsin, haridusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja, ütles, et see muudatus oli vajalik. Ta lisas, et seda seadusemuudatust ei saa edasi lükata, sest tegu oli õigusvastase olukorraga.
Koolijuhid toetavad muudatusi, kuid nad ei olnud valmis nende rakendamiseks. Nad vajavad rohkem aega, et teha plaane ja leida lahendusi. Uiboleht ütles, et peavad rääkima läbi koolide, omavalitsuste ja ministeeriumi vaated. Samuti tuleb arvestada vanemate ja õpilaste vastutust.
Matsin rõhutas, et kool ei ole õpilastele lahenduste leidmises üksi. Koostööd on vaja teha. Ta lisas, et koolijuhtidele on pikalt räägitud muudatustest ja neile on antud soovitusi. Peamine koormus on riigikoolidel, kuhu on plaanitud lisaõppekohti.
Uiboleht tunnistas, et koolijuhid võisid midagi märkamata jätta. Ta ütles, et haridusvaldkonnas on praegu palju muutusi. Sellised suured muudatused vajavad rohkem tähelepanu ja selgemat kommunikatsiooni.