Vanu liitium-ioonakusid ümber töödeldes tekib praegu hulganisti grafiiti, millega pole enam midagi teha. Nüüd õnnestus Eesti keemilise füüsika nooremteaduril valmistada oma doktoritöös sellest toorainet uut tüüpi akudele.

Liitium-ioonakusid on igal pool. Neid kasutatakse telefonides, arvutites, tööriistades ja elektriautodes. Samuti suurtes energiasalvestuslahendustes, näiteks akupankades.

Reio Praats, nooremteadur Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist, ütleb, et akude koobaltit ja niklit saab taaskasutada. Aga jääb tavaliselt jäätmeks. Grafiit on oluline aku töös ja moodustab sageli kuni veerand aku kaalust.

Praegu toodetakse enamik i Hiinas. See tekitab Euroopas probleeme. Reio Praats leidis s viisi, kuidas kasutada vanadest akudest saadud i uute akude jaoks.

Tema töös kasutati e jääke, mis sisaldavad peamiselt i ja vähesel määral metalle. Praats valmistas sellest elektrokatalüsaatoreid, mis on vajalikud uut tüüpi akude valmistamiseks.

Metall-õhk akud on odavamad ja kui . Elektrokatalüsaatorid aitavad neil akudel paremini töötada. Praats ütleb, et tema tulemused olid ootamatud, kuid edukad.

Varajasemalt peeti vanadest akudest saadud i jäätmeks. Praats arvab, et selliseid materjale tuleks taas kasutada, et vähendada jäätmeid ja säästa ressursse.

Vanad töödeldakse püro- ja hüdrometallurgiliste meetoditega. Püroprotsessis põletatakse ära. Hüdroprotsessis purustatakse akud ja eraldatakse . Järele jääb , mis sisaldab i ja metallijääke.

Praatsi eesmärk oli leida viis, kuidas kasutada musta massi jääki elektrokatalüsaatorite valmistamiseks. Need katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone, mis on olulised uut tüüpi akude jaoks.

Praegu kasutatakse elektrokatalüsaatorite valmistamiseks haruldasi ja kalleid metalle, nagu plaatina ja iriidium. Praats leidis odavama ja keskkonnasõbralikuma alternatiivi.

Tema töös kasutati jääki, mis sisaldab i ja metallijääke. Need metallid olid tähtsad elektrokatalüsaatorite valmistamisel. Praatsi katsed näitasid, et tema materjalid on võrreldes väärismetallidega paremad.

Praegu on sadu tuhandeid tonne musta massi jääki, mida ei osata kasutada. Praatsi töö aitab leida neile uue kasutuse ja arendada t. See aitab ka paremini salvestada rohelist energiat, nagu päikese- ja tuuleenergiat.

Reio Praats kaitseb oma d 29. septembril Tallinna Tehnikaülikoolis. Tema töö keskmes on e jäätmete uuesti kasutamine uute akude jaoks.