Riik ei arvesta metsanduse puudujäägiga

Eesti ei täida metsanduses ja maakasutuses Euroopa Liidus kokku lepitud aastateks 2021-2025. Seetõttu peab Eesti 2028. aastal ostma vähemalt kümnete miljonite eurode eest . Riik veel selle kuluga ei arvesta, kuna seda on keeruline prognoosida. Loodetakse, et reeglid võivad muutuda.

Iga riik peab täpselt arvestama, kui palju heidetakse. Lõplikud numbrid saame hiljem. Praegu arvatakse, et 2027. aastal saame selge pildi 2025. aasta heitmetest. Euroopa riikidel on mure, et praegune metoodika ei võta arvesse kõiki looduses toimivaid muutusi. Näiteks viimasel ajal on saginenud , mis tulenevad kuumalainetest, üleujutustest ja kahjuritest.

Mitmed riigid soovivad Euroopa Komisjoniga rääkida reeglite muutmise üle. Praegu uut kokkulepet ei ole. Kliimaminister Yoko Alender ütles aasta tagasi, et kulu riigile võib olla 24–48 miljonit eurot. Riik ei ole selle kuluga arvestanud, kuna läbirääkimised on veel käimas. Lisaks kliimamuutustele mõjutab olukorda ka sõda Ukrainas.

Enne, kui ei ole selge, kuidas erinevaid elemente arvesse võtta, ei saa prognoosida puudujääku. Järgmise aasta jooksul võib olukord selgemaks saada. Kui reegleid ei muudeta, siis 2028. aastal võib kulu olla suur. Metsanduse ja maakasutuse puudujääk võib lisaks transpordisektorile suurendada kulusid.

Kui reeglid ei muutu, siis kuluprognoos ei muutu. Kliimaministeeriumi hinnangul võib kulu olla 24–48 miljonit eurot. Kuid Soome hinnangul võib ühiku hind olla palju kõrgem. Kui Eesti kasutaks sama hinda, siis kulu võiks olla 70–170 miljonit eurot. Riik peaks kaaluma halvemat stsenaariumit.

Erinevad riigid hindavad ühiku hinda väga erinevalt. Fookus peaks olema investeeringutel, mis on . Euroopa Liidu eesmärk ei ole riike trahvida, vaid hoida keskkonda ja aidata majandust. Komisjon soovib leida lahendusi muutuste toomiseks.

Komisjon ei saa reegleid muuta, seda saavad teha ainult riigid koos. Mõned riigid võivad saada palju raha kliimaeesmärkide täitmise eest. Need riigid võivad olla väga huvitatud praegustest reeglitest. Saksamaal on metsanduse ja maakasutuse sektoris ülejääk. Enamik riike aga maadleb muredega, kuidas arvesse võtta muutusi maakasutuses.

Euroopa Liidus lepitakse kokku kliimaeesmärgid kümneaastaste etappide kaupa. Nüüd küsitakse spetsiifiliselt, kuidas eesmärke täita. Metsandus ja maakasutus on tulevikus kliimaprobleemide lahendamise võtmevaldkond. Komisjon soovib leida lahendusi, mis oleksid pigem kui . Metoodika ja reeglite osas on suur läbirääkimisruum.

On teoreetiline võimalus, et järgmisel aastal selgub, et läbirääkimised ei ole viinud kuhugi ja puudujääk on palju suurem. Praegu on olukord veel ebaselge, kuid on suur kindlustunne, et erinevaid mõjusid hakatakse adekvaatselt arvesse võtma.