Akkermann: kui olukord Lähis-Idas ei muutu, peame hakkama kärpima

Akkermann: kui olukord Lähis-Idas ei muutu, peame hakkama kärpima

Kui sõda Lähis-Idas ei lõpe ja energiahinnad jäävad kõrgeks, peab Eesti sügisel ette valmistama suuri kärpeid. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütleb, et kärbed võiksid ulatuda miljonite euroni.

Rahandusministeerium prognoosib, et järgmisel aastal võib ulatuda 4,9 protsendini. Puudujääk tähendab, et riik . Puudujääk . Euroopa Liidu reeglite järgi ei tohi puudujääk olla suurem kui 4,5 protsenti.
Kui puudujääk jääb suureks, on kaks võimalust: kas . Laenata rohkem ei saa, sest piir on juba täis. Annely Akkermann ütleb, et , peavad rikkuma kulude vähendamist.
Eesti on umbes 44 miljardit eurot. Kui puudujääk jääb 4,9 protsenti, tuleb kulusid vähendada ligi 200 miljoni euro võrra. Akkermann rõhutab, et pigem räägitakse kulude vähendamisest, mitte maksude tõstmisest.
Akkermann lisab, et maksude tõstmine sügisel pole kahel põhjusel võimalik. Esiteks on majanduskasv väga õrn ja sõja tõttu võib kasv veelgi halveneda. Teiseks läheb keegi enne valimisi väljapaistvaid maksutõuse.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütleb, et praegu pole vajalik. Ta ütleb, et ja , mis teeb eelarve väga pingeliseks. Ligi rõhutab, et .
Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd aga ütleb, et valitsus peaks negatiivset lisaeelarvet kaaluma. Ta ütleb, et globaalne olukord võib halveneda ja nafta hind tõuseb. Negatiivne lisaeelarve tähendab kulude vähendamist.
Rahandusministeerium prognoosib, et suurendavad i. Kui energiahinnad jäävad kõrgeks, väheneb . Kui , võib puudujääk järgmisel aastal kasvada 5,5 protsendini.
Eesti Pank aga ütleb, et võivad hoopis vähendata i. Kõrgemad hinnad suurendavad maksutulu. Eesti Pank prognoosib, et järgmisel aastal on puudujääk 4,4 protsenti.