Niiske ja heitlik kevad meelitas metsadesse sügisseened

Mükoloog Leho Tedersoo ütleb, et see kevad on seenemaailmas eriline. Märtsi lõpus ja aprilli alguses oli sooja. Samuti on kevadel palju vihma sadanud. Need asjad aitavad seentel kasvada. Puud said varakult lehed ja hakkasid . See annab energiat seentele.

Tedersoo on palju metsas käinud. Ta nägi palju kevadisi seeni. Näiteks on praegu kevad-võluheinikute aeg. Neid on sel aastal eriti palju. Ta nägi ka kobarheinikuid, maaheinikuid ja ebaheinikuid. Need seened on tavaliselt septembri lõpus ja oktoobris.

Tedersoo arvab, et tulevad, kuna temperatuur on muutunud. Kevadel oli sooja, siis jahedam. Niiskust on palju. See tekitab sügisega sarnased tingimused. Seened võivad olla segaduses.

Enne jaanipäeva võib leida kukeseeni ja puravikke. Tedersoo on näinud ka pilvikuid. Kui otsida, siis kindlasti leiad midagi. Praegu on palju kännumampleid ja muid lagundavaid seeni. Inimesed neid hästi ei tunne.

Tedersoo üllatus kevad-võluheinikute arvust. Neid on palju parkides ja rohumaadel. Tavaliselt on need juuni alguse seened. Tedersoo pole kunagi nii palju neid näinud. Inimesed neid eriti ei korja, sest nad ei tunne neid hästi. Kuid need on maitsvad.

Seeneteadlane Tõnu Ploompuu ütleb, et ei ole Eestis ühtlane. Võrumaal on seeni palju. Ida-Eestis on seeni rohkem kui Lääne-Eestis. Võrumaal hakkavad kasvama juba juuni alguses.

Ploompuu on näinud metsades sügisseeni. Ta arvab, et seened tundsid aprillis suve. Siis läks jahedamaks ja tuli niiskust. See on selle aasta eripära. Praegu on näha kasepuravikuid, kukeseeni ja lambatatikke. Liivasemates metsades võivad tulla .

Ploompuu arvab, et Lääne-Eestis tuleb varsti rohkem seeni. Hiljuti jõudis sinna vihm. Võrumaa ja Ida-Eesti sõltuvad sademetest. Liigne vihm võib seentele liiga teha. Seened vajavad . Praegu võib oodata kukeseeni, tatikuid, pilvikuid ja suviseid puravikke.