Pangapettused on suurenenud

Pangapettused on suurenenud

Pangapettused on tänavu palju suuremad kui eelmisel aastal. Petturid varastavad raha ja kasutavad uusi viise.

Eelmisel aastal varastasid petturid 2,3 miljonit eurot. Sellel aastal on nad varastanud juba 6,1 miljonit eurot. Juhtumeid on ka rohkem.
Selle aasta esimesel kaheksal kuul registreeriti 457 pangapettust. Keskmine kahju oli 13 500 eurot. Eelmisel aastal oli keskmine kahju 5000 eurot. Juunis oli suurim kahju – üle 2 miljoni euro.
Petturid räägivad nüüd rohkem eesti keeles. Nad kasutavad tehisintellekti, et olla usutavamad. Nad ütlevad, et nad on pangast. Nad küsivad isikuandmeid ja PIN-koode.
Sageli ütlevad petturid, et . Või nad ütlevad, et . Nad . Mõnikord palutakse lubada arvutile kaugjuurdepääs.
Pärast seda varastavad petturid raha. Nad võtavad laenu ohvri nimel. Mõnikord teevad nad end välja turvatöötajateks või operaatoriteks. Nad ütlevad, et .
Suvel oli palju juhtumeid, kus helistati . Petturid ütlesid, et pakk ootab ja vajab isikukoodi. Mõnikord öeldi, et ja paluti PIN-kood.
Mõne aja pärast helistavad petturid uuesti. Nad ütlevad, et . Nad paluvad kanda raha turvalisele kontole või anda kaart ja raha kullerile.
Pangad ei küsi kunagi PIN-koode. Nad ei palugi teha ülekannet konto turvamiseks. Riigiasutused ja kullerid ei kogu kaarte ega raha.