Reoveesettega jõuab Eesti aedadesse palju mikroplasti

Reoveesettega jõuab Eesti aedadesse palju mikroplasti

Uuring näitab, et haljastuses ja põllumajanduses kasutatav reoveesete sisaldab palju mikroplasti ja muid kahjulikke aineid.

Reoveepuhastamisel tekib palju setteid. Eestis . See on selleks reguleeritud, et .
Margit Heinlaan uuris kolleegidega, kui palju mikroplasti on reoveepuhastusjaamade vees. Mikroplast on väiksed plastitükid, mis ei lahustu vees. Uuringus vaadati kuut erinevat puhastusjaama.
Uuringu tulemused näitasid, et puhastusjaamad eemaldavad veest 99,6–99,8% plastiosakesi. See on väga hea tulemus. Kuid heitvees on ikkagi väikesed kogused mikroplasti.
Mikroplast jõuab puhastatud veest reoveesettesse. Eestis ei põletata seda, vaid . Seega jõuab plast loodusesse.
Heinlaan ja tema meeskond , et määrata reoveesettides olevat mikroplasti ja muid aineid. Nad proovivad leida viise, kuidas mikroplasti hulka vähendada.
Plast võib mureda väiksemateks osakesteks. Plast sisaldab palju erinevaid aineid. Nende .
Mikroplasti võib leida ka . Seda on raske täielikult vältida. Kuigi põllumajanduses kasutatavad plastiosakesed ei mõjuta toidu ohutust, tuleb .