Sõid-jõid-lõid – Tartu Ülikooli uuring perevägivallast

Aastatel 2019-2023 suri Eestis 25 inimest perevägivalla tõttu. Paljud tapjad ütlesid, et nad ei teadnud, kuidas see juhtus. 75% juhtudest oli alkoholiga seotud.

Uuringus vaadati 25 juhtumit. Kokku tapsid 27 inimest oma lähedasi – 17 meest ja 10 naist. Pooled olid eestlased, pooled venelased. Paljudel tapjatel oli ainult põhiharidus.

Enamik tapjaid olid mehed, kes olid . Naistest tapjate keskmine vanus oli 47 aastat. Noorim tapja oli 17-aastane, vanim 67-aastane naine.

Ohvrid olid sageli naised, kes olid keskmiselt 63-aastased. Meestest ohvrite keskmine vanus oli 46 aastat. Noorim ohver oli 2-aastane poiss, vanim 87-aastane naine.

Paljud tapjad olid ohvrite pojad või abikaasad. Naistest tapjad tapsid peamiselt oma mehi. Kaks naist tapsid oma lapsi.

Enamikul tapjatel ei olnud varem karistust. Mõned olid varem karistatud vägivalla või varaste eest. Tapmiseks kasutati sageli noa. Mõnikord ka kirvest või revolvrit.

Alkohol oli paljudel juhtudel oluline. Enamik tapjaid oli joobes. Mehed olid joobes 13 korral, naised 6 korral. Paljudel peredel oli .

Paljud tapjad ei mäletanud, mida nad tegid. Nad ütlesid, et see "lihtsalt juhtus". Mõned ei tahtnud tappa. Alkoholi tõttu peeti neid õnnetuste ohvriteks.

Mõned tapjad käitusid pärast tapmist kummaliselt. Üks mees pesi pesu pärast naise tapmist. Teine naine helistas teisele mehele. Kolmas jäi surnukeha juurde magama.

Üks naine tappis oma sugulase, et saada tema talu. Ta tegi võltsitud testamendi. Nad viskasid surnukeha kaevu.

Perevägivalla ümber on palju valearusaamu. Mõned arvavad, et see on normaalne. Ohvreid süüdistatakse, et nad ei lahkunud. Kuid uuring näitab, et probleem on keeruline.

Naised võivad ka tapjaiks saada, kui nad on pikas vägivallas. Seda nimetatakse " ". Uuring soovitab .