Praegu on Eestis
ootelehel 80 inimest
, kes vajavad elundisiirdamist. Aastas tehakse meie väikeses riigis keskmiselt 50–70 siirdamist. Siirdamiste arv sõltub sellest, kui palju sobivaid doonoreid parasjagu tekib.
ootelehel 80 inimest
Tõlge fraasile: ootelehel 80 inimest
EN
80 people on the waiting list
Tartu Ülikooli transplantatsioonikeskuse juht Virge Pall ütles, et
doonorite puudus on püsiv probleem
. "Doonoreid ei ole kunagi piisavalt. Alati on elundi ootajaid rohkem kui doonoreid," rääkis ta.
doonorite puudus on püsiv probleem
Tõlge fraasile: doonorite puudus on püsiv probleem
EN
the shortage of donors is a persistent problem
Siirdamist vajavad väga erinevas vanuses inimesed – alates lastest kuni eakateni. Põhjused on samuti erinevad. Näiteks neerusiirdamist vajavad inimesed neerupõletiku või suhkruhaiguse tõttu.
Doonoriks saab Eestis olla nii pärast surma kui ka eluajal. Eluajal saab ainult neeru loovutada lähedasele inimesele.
Kuigi terviseportaalis saab iga täiskasvanu teha tahteavalduse, on seda seni teinud vaid väike osa elanikkonnast. Eile ööseks oli neid avaldusi terviseportaalis 58 000. See on umbes 5,5 protsenti täiskasvanud elanikkonnast.
Palli sõnul levib endiselt ka hirm, et doonoriks registreerimine võib mõjutada arstiabi kvaliteeti. "See on müüt," ütles Pall. "Arstid ravivad inimesi esmalt ja vaatavad tahteavaldust alles siis, kui elu päästa ei õnnestu."
Alates 2017. aastast kuulub Eesti ka rahvusvahelisse koostöövõrgustikku Skandia Transplant. See aitab patsientidel, kes vajavad kiiret siirdamist.
Virge Pall ütles, et doonorlus on väga oluline. "Kui inimese enda elu on lõppenud, saab ta veel kellelegi head teha. Tema elundid võivad pakkuda veel palju eluaastaid kellelegi teisele."