Politsei: pikem viibimiskeeld on end õigustanud

Politsei peadirektori asetäitja Kristi Mäe ütleb, et uus regulatsioon on . Viibimiskeeldu on rakendatud 142 juhtumil. Viimase kuu jooksul oli 1/5 juhtumeid, kus rakendeti 72-tunnist keeldu. Teisel neljandikul juhtumeid oli keeld 48 tundi.

Mäe ütleb, et töötab hästi. Vägivald ei kordu nii tihti. Politsei kasutas pikemat keeldu kahest näites. Ühes juhtumis Lõuna-Eestis augustis muutus mees vägivaldseks naise suhtes. Politsei rakendas tema suhtes 72-tunnist keeldu.

Teine näite oli maikuus Tallinnas. Mees viskas naise kodust välja. Politsei rakendas ka sellele mehele 72-tunnise keeldu. See aitas naisel turvaliselt koju tagasi minna.

Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld ütleb, et seadusemuudatus ei ole veel kõigile jõudnud. Tugikeskuse klientidel ei ole alati teadlikkust, kas politsei on viibimiskeelu määranud või mitte.

Orupõld räägib ka vaimse vägivalla kasvu kohta. Politsei ei saa sageli sellistesse juhtumitesse sekkuda, kuna . Lisaks ei pruugi naine hiljem ütlusi anda. Politsei ei saa juhtumit lahendada ilma naise abita.

MTÜ Naiste tugi- ja teabekeskuse juht Pille Tsopp-Pagan ütleb, et Tartumaa ja Põlvamaa tugikeskused ei ole pikema viibimiskeelu mõju veel märganud. Võib-olla ohvrid pole veel tugikeskusesse jõudnud. Tsopp-Pagan ütleb, et akuutsetes juhtumites öömaja vajajate arv pole kahane kui oli varem.

Kristi Mäe ütleb, et politsei ei tea, kui sageli viibimiskeeldu rikutakse. Politsei soovib tulevikus rakendada viibimiskeelu rikkumise eest. Mäe ütleb, et Eesti saab veel paremaks ja .