3000 põhikoolilõpetajat ei ole kooli kirja pannud

Haridus- ja teadusministeerium ütles, et tänavu lõpetas põhikooli ligi 15 000 noort. Nendest on õppekoha valinud 11 934. Jätkuvastuvõtt kestab 1. juulist kuni 31. augustini. Avaldusi saab esitada koolide veebikeskkondades. Juuli alguses esitatud avalduste puhul ei pruugi vastust saada enne 15. juulit.

Kõige rohkem noori, kes ei ole veel , on Harjumaal ja Tallinnas. Samal ajal on mõnes piirkonnas rohkem kui noori. Näiteks Ida-Virumaal on 194 noort õppima asumata ja 593. Tartumaal on 312 noort õppima asumata ja 606. Viljandimaal on 62 noort õppima asumata ja 295.

Eestis on gümnaasiumides ja kokku ligi 4100 vaba kohta. Kõige rohkem on Tallinna Tehnoloogiakolledžis, kus saab õppida 478 noort. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses on 473. Kõige vähem on Hiiumaal (17) ja Põlvamaal (85).

Ülevaade hõlmab 109 gümnaasiumi ja kutseõppeasutust. Tallinnas on näiteks Prantsuse lütseumis veel kaheksa vaba kohta ja 32. keskkoolis seitse kohta. Riigigümnaasiumites on ka .

Haridus- ja teadusministeeriumi projektijuh Külli Solo ütles, et on enim . Ministeerium soovib, et rohkem noori valiks kutseõppe gümnaasiumi asemel. Statistika näitab, et umbes 40% gümnaasiumi lõpetanutest ei lähe edasi õppima, vaid asuvad tööle. See tähendab, et neil puudub sageli eriala ja , mis teeb tööturule sisenemise keerulisemaks.

Õppimiskohustuse reformi raames tähelepanu pööratakse karjäärinõustamisele, et põhikooli lõpetajad oskaksid paremini hinnata oma tugevusi. Tänavu sügisest jõustub põhikooli lõpetanutele . See tähendab, et ka need noored, kelle jäi alla 50%, peavad haridusteed jätkama.

Koolides on loodud ka . See on mõeldud noortele, kes ei leia kohta põhi- ega jätkuvastuvõtus. Ettevalmistav õpe kestab ühe õppeaasta ja aitab noortel valmistuda kutse- või keskhariduse omandamiseks. See on ka neile, kelle , ja noortele kuni 26-aastastele, kes ei õpi ega tööta. Riik on loonud 747 kohta ettevalmistavas õppes.