Viilma: EELK hakkab vaagima ühiskonnas aktuaalseid teemasid

Viilma: EELK hakkab vaagima ühiskonnas aktuaalseid teemasid

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) plaanib arutada olulisi ühiskondlikke teemasid, nagu loodushoid, elu algus ja lõpp, ning soolisus.

tahab arutada tähtsaid teemasid. Need on näiteks , , . Peapiiskop Urmas Viilma rääkis sellest.
Viimane aasta oli EELK-le tähtis. Kirikus algasid uued protsessid. Näiteks hakati arutama teoloogilisi küsimusi. Need küsimused on olulised nii kirikule kui ühiskonnale.
Kirik plaanib arutada t, abordi ja seksuaalküsimusi. Esimene aasta oli alustamiseks. Arutati luterlikku identiteeti ja Piibli tõlgendamist. Toimus palju koosolekuid ja konverentse.
Ilmikud said ka osaleda aruteludes. See on haruldane. Tavaliselt osalevad rohkem kirikuõpetajad. Aga nüüd said ka lihtsalt usklikud rääkida.
Kirik tahab kaasata noori. Noored vanuses 16-35 aastat said koguneda Pärnus. Üle 60 noore 40 kogudusest arutasid olulisi teemasid. Noored andsid oma ettepanekud kirikujuhtidele.
Kirik tahab, et noored tunneksid end olulistena. Nad peaksid saama osaleda otsustamises. See aitab neid kirikusse kaasata.
Kui palju noori on EELK-s? Rahvaloenduse järgi on umbes 5% luterlastest noored. See on tuhandeid inimesi. Kirik tahab neile luua paremad tingimused.
Kirikukogu kogunes novembris. See on kiriku oluline otsustamise organ. Uued liikmed said selgituse, kuidas kirik töötab. Kirikukogu valib kirikuvalitsuse ja teeb eelarve.
Kirik tahab ühtlustada a. Praegu on kaks erinevat korda. Üks on vanem, teine uuem. Uus kord ühendab neid. See muudab teenistused ühtsemaks.
Uue korra sisseviimine tekitas vaidlusi. Need on kestnud juba aastaid. Kirik loodab, et uus otsus lõpetab vaidlused. Kohalikud eripärad jäävad siiski alles.
Kirik ja poliitika peavad koos töötama. Kirik toetab head poliitikat. Aga kritiseerib halbu otsuseid. Viilma rääkis, et poliitikas peaks ehitama püsivaid asju, mitte liivalosse.
Kirik valmistub kriisideks. Näiteks sõja korral saab kirik aidata. Kirikud on aidanud varem, nagu Estonia katastroofi ajal. Nüüd teevad nad .
. See võtab aega. Uus Piibel peaks valmima 2039. aastal. Kirik tahab, et see oleks hea eesti keeles. See peaks olema kultuurisündmus.
Eesti kirikud teevad koostööd. Aga . Dialoog on keeruline. Küsimus on, kuidas aidata venekeelseid usklikke.
Viimaks soovib peapiiskop rahu. . Kodus ja tänaval peaks olema rahulik. Siis on rahu ka ühiskonnas.