Tehisarul põhinevad suured keelemudelid

Tehisarul põhinevad suured keelemudelid

Tartu Ülikooli professor Meelis Kull räägib tehisaru vigadest ja sellest, kuidas mudelid saaksid paremini oma ebakindlust tunnistada.

Näiteks vajavad nii masin kui ka inimene keerulisema ülesande lahendamiseks aega. Mõlemad suudavad teha üldistusi ka siis, kui nad pole kindla küsimuse vastust enne õppinud.
Suur erinevus on see, et inimene teeb paremini vahet, kas väide tuleb mälust või on see välja mõeldud.
Meelis Kull rääkis ka tehisarusüsteemide läbipaistvusest. Kui tehisaru teeb otsuseid, tahaksime teada, miks just selline otsus tehti.
See tähendab, et mudel annab enesekindlalt vastuse, mis on tegelikult vale. Näiteks küsimusel "Kes on Friedebert Luts?" vastas mudel, et ta oli inimene aastatel 1886–1956. Tegelikult sellist inimest pole kunagi eksisteerinud.
Iga osa kohta saab vaadata, kui kindel mudel oli. Kuid see ei tee mudeli vastust täielikult usaldusväärseks.
Kui aega on vähe, tekivad vead tõenäolisemalt. Nii inimestel kui ka mudelitel võiks enne mõelda, siis öelda.
Näiteks võiks kirjutada, et "vasta pikalt ja samm-sammuliselt". See aitab mudelil vähem vigu teha.
Meelis Kull juhib Eesti tehisintellekti tippkeskust. Näiteks liivikeelsete sõnade puhul võib mudel eksida, kuna ta pole neid varem näinud.
Ideaalne oleks, kui mudel ütleks, et "Seda sõna ma tegelikult ei teadnud". See aitaks usaldust luua. Inimesed tunnistavad, kui nad ei tea vastust, ja see loob usaldust.
Praegu on mudelite teadmine piiratud, aga inimkonna teadmine on suurem. Masinad teevad mõnikord vigu, mida inimesed ei tee.