Taimeökoloogid: avalikke haljasalu ei pea muutma niitmata heinamaaks

Botaanik Toomas Kukk ütleb, et kõik ei pea olema d. Mõnes kohas võiks niita tihti, teistes piirduda ühe-kahe niitega aastas.

Kukk räägib, et võtab aega. Ta räägib oma sõbrast, kes niidab oma aias vähem. Sügisel niidab ta kogu aia. Nüüd on tal aias orhideed, kuid selleks kulus umbes 15 aastat.

Kukk soovitab, et koduaias võiks niita ühel aastal rohkem ühest kohast ja teisel aastal teisest kohast. Ta ütleb, et vaja on .

Ta soovitab ka seemnesegude külvamist. Turul on erinevaid seemnesegusid, mis sobivad erinevatesse kohtadesse. See aitab muuta muruplatsi mitmekesisemaks.

Tartu Ülikooli professor Martin Zobel ütleb, et tekib seal, kus on vastavad liigid. Linna haljasalal t eriti pole. Niitmata jätmine toob kaasa pikkade kõrreliste kasvu.

Zobel soovitab külvata seemnesegusid. Ta ütleb, et on tavaliselt viljakas, mis toetab kõrreliste kasvu. Ta räägib, et mulla viljakust tuleks vähendada.

Zobel ütleb, et t saab toetada ka koduaias. Ta räägib oma abikaasast, kes on teinud murust . Ta soovitab niita siis, kui seemned on valmis.

Zobel jagab nippe, kuidas muuta koduaias t. Ta räägib, et mõned võivad võimust võtta. Tema koduaias on selliseks liigiks võilill.

Zobel soovitab koduaias kasutada näiteks harilikku härjasilma ja u. Mõlemad lilled on koduaias elujõulised. Ta ütleb, et seemnesegud aitavad aeda elavdada.