Taro: droonimüüri rahast ilma jäämine selle loomist ei pidurda

Taro: droonimüüri rahast ilma jäämine selle loomist ei pidurda

Euroopa Liidu rahastusest droonimüüri loomiseks ilma jäämine ei mõjuta projektiga jätkamist. Siseminister Igor Taro ja politsei- ja piirivalveameti ekspert Hanna Heier kinnitasid, et tööd jätkatakse.

Praegu on raha olemas esmase droonituvastuse loomiseks idapiiril. Plaanitud arendused viiakse lõpule 2027. aasta lõpuks, ütles Taro ERR-ile. Eesti sai Euroopa Komisjonilt üle 22,7 miljoni euro. Sellest läheb 18,3 miljonit eurot idapiiri droonimüüri ja maismaapiirile seire ehituseks. 4,5 miljonit eurot läheb Narva droonituvastuse prototüübi loomiseks.
Kokku on Euroopa Liidust ja riigi kaasrahastusest piirile eraldatud 79 miljonit eurot. Enamus rahast läheb politsei- ja piirivalveameti projektidele. Taro rõhutas, et . Lisaks rahastatud arendustele on vaja uusi lahendusi. Rahastust tuleb pidevalt taotleda avanevatest taotlusvoorudest.
Taro lisas, et tööd jätkatakse, et . Droonimüür on oluline osa riigikaitsest. Kõik piiriga seonduv on siseministri jaoks prioriteet. näitas, kui oluline on droonide avastamine ja tõrjumine. Droonimüür pole ainult tehniline arendus, vaid üleriigiline võrgustik. See on , mis tasub end ära, et vältida inimohvreid.
Politsei- ja piirivalveameti ekspert Hanna Heier ütles, et Euroopa Liidu ei mõjuta projekti oluliselt. Projektiga jätkatakse, otsides . Droonituvastuse arendamiseks on juba kaks erinevat rahastust ja riigieelarve 2027. aasta lõpuni. Kokku on raha 17 miljonit eurot.
Droonimüüri projektiga liigutakse plaanipäraselt edasi. Praegu tehakse turu-uuringuid ja tehnilisi kirjeldusi. Sel ajal avaldatakse riigihanke tuvastusseadmete ja tõrjeseadmete soetuseks. 2026. aastal hakatakse seadmeid soetama ja paigaldama. Rahast, mis oleks tulnud Euroopa Liidust, oleks kasutatud koostööks.
Projekti eesmärk oli arendada koostööd partneritega, kes seisavad sarnaste probleemide ees. Heier ütles, et droonimüür loob droonituvastuse ja tõrjevõimekuse Eesti idapiirile ja nelja suuremasse linna: Tallinnasse, Narva, Tartusse ja Pärnusse. Esimene eesmärk on kaitsta politsei poolt valvatavaid objekte droonidest tulenevate ohtude eest. Samuti kaitstakse Eesti-Vene piiri kuritegevuse eest, näiteks salakaubavedu. Mobiilsete seadmetega tagatakse ja valmidus kõrgendatud ohuga sündmuste korral, näiteks laulupidu. Politsei teeb koostööd ka kaitseväega.